KAS POLE NII, et me tahame olla nende seltsis, kes meil tuju tõstavad?

Rõõm mõjutab nii meie inimsuhteid, üleüldist elukvaliteeti ning on tihedalt seotud meie õnnetundega. Rõõmu kogemine lähendab inimesi. Me tahame olla nende seltsis, kes meie tuju heaks teevad. Öeldakse ju, et naer on nakkav. Kuna naer on sageli rõõmu väljendus, siis saab öelda, et ka rõõm on nakkav. Enesearengu teejuht ja raamatu “Lõpp on algus” autor  Tiit Trofimov, kes korraldab 29. juunil Laitse Graniitvillas rõõmuõhtut, räägib, mis muudab inimesed rõõmsaks ja jagab kolme soovitust, kuidas leida üles need asjad, mis meid jälle rõõmsaks teevad.

Kui usaldame elu, on rõõm veelgi magusam, kui oskasime arvata

Lauljatar Kadri Maria Rinaldo leiab, et endale tuleks anda luba kogeda ning aktsepteerida iseennast üleni ja täielikult. Ka neid osasid, mis ei ole alati rõõmsad ja kerguses, et navigeerida läbi erinevatest tonaalsuse mängudest. Seda selleks, et jõuda kohale ja olla iseendaga kontaktis. „Kui sellest kohast olla ühenduses teiste inimestega, siis see ongi kõige suurim lihtsa ja identse rõõmu allikas.“

Kadri Maria, kes avab Rõõmuga Ekstaasi sündmusel hääled ja südamed, leiab, et usaldus on see, mis kannab. Originaalsed asjad ja ehedad kogemused saavad tema sõnul sündida siis, kui raskuste puhul anda kontroll vabaks. „Lase kontroll vabaks ja lihtsalt ole. Lase situatsioonidel lahti rulluda,“ räägib ta ja lisab, et tegu pole siiski kaootilisuse või kaosega. Tegu on visiooniga, mida soovime pakkuda. „Et oleks selge see, kuidas rõõmuni jõuame ja kuidas see välja kukub. See ongi see elu võlu ja maagia, et me täpselt ei tea, aga kui usaldame, siis tavaliselt on see rõõm veelgi magusam, kui oskasime aimata.“

Kadri Maria toob välja, et igat oma päeva alustame tegelikult nagu uut – midagi ei ole iseenesestmõistetav. Me saame igal hetkel teha uusi otsuseid ja värske pilguga asjadele peale vaadata. „Üheskoos rõõmus olles saame häälestada ennast selliselt, et see võimaldaks meil ellu viia sellise muutuse, et järgmine päev algaks veelgi suuremas tänutundes ja liikumises selle olemise suunas, kuidas tegelikult tahame igas päevas elada. Kui selline vundament on loodud, siis sealt saab hakata vaid üles ehitama.“

Üheskoos rõõmus olles saame häälestada ennast selliselt, et see võimaldaks meil ellu viia sellise muutuse, et järgmine päev algaks veelgi suuremas tänutundes ja liikumises selle olemise suunas, kuidas tegelikult tahame igas päevas elada.

Rõõmsad elamused on need, mis meid ühendavad

Ekstaatilistel pidudel osalejaid taevastesse kõrgustesse tantsitav Rain Tunger leiab, et rõõmsad elamused on need, mis meid ühendavad – maised, lihtsad tegevused on juba tuhandeid aastaid inimesi ühendanud, maandanud ja avanud. „Rõõmsad elamused on asjad, mis töötavad ja on meile kättesaadavad. Ise tunnen, et need annavad jõudu tulla toime väljakutsetega paremini. Elamused on koht, kus ammutada ressursse.“

Rõõmsad elamused on asjad, mis töötavad ja on meile kättesaadavad. Ise tunnen, et need annavad jõudu tulla toime väljakutsetega paremini. Elamused on koht, kus ammutada ressursse.

Rõõm on seisund – rõõm ei ole see, et suu on kõrvuni

Enesearengu teejuht ja raamatu „Lõpp on algus“ autor Tiit Trofimov selgitab, et rõõm on seisund – rõõm ei ole see, et suu on kõrvuni. Ta räägib, et üks programm, mis meile hästi tugevalt peale luuakse on see, et saa juba täiskasvanuks ja ära nii palju enam nalja tee, oled nüüd täiskasvanu ja tõsine elu hakkab pihta. „Hakka vaeva nägema ja ole tõsine, sest lillepidu on möödas. Tuleb hakata raha teenima ja muredesse sukelduma, sest murevaba elu on läinud. Sa pead ikka olema väga allasurutud, kui sa lapsemeelsuse endas ära kaotad. Üldiselt isegi lapsed, vaadates näiteks India lapsi, tänavatel, kellel ei ole mitte midagi ja kes on põhimõtteliselt ilma igasuguste elus oluliste vahenditeta, riieteta ja peavarjuta, on nii lõbusad ja rõõmsad. See koht tuleb uuesti üles leida ja see on meis kõigis olemas – see on lihtsalt meis ära pakitud,“ selgitab ta ja lisab, et inimestel võtab aega, et nad lubaksid sellel enda rõõmul päriselt üles tulla. Oma pärisolemust kardetakse lihtsalt niivõrd palju.

Tiit leiab, et rõõm on oluline juba sellepärast, et see vallandab meis positiivsed emotsioonid, mis omakorda aktiveerivad täielikult meie keha. Ka stressihormoonid tõmbavad tagasi, kui positiivsed hormoonid aktiveeruvad.

Mis muudab inimesed rõõmsaks?

Tiidu arvates kõige suurem inimesele rõõmu tekitav tunne on see, et ollakse aktsepteeritud sellisena nagu tegelikult ollakse. „Minu arvates tekitab see inimestes kõige suurema rahulolu ja tänutunde, et ma olen piisav, ilus ja äge sellisena nagu ma juba olen ja keegi ei vaata imelikult, kui naeran ja räägin oma häälega või käitun nii nagu käitun. See vabadus tekitab kõige suuremat õnnetunnet inimese sisemise alateadvuslikul foonil,“ lausub ta ja lisab, et kui soovid oma armsale inimesele südamest kingitust teha, siis ütle talle lihtsalt, kui äge ta on just sellisena nagu ta on. „See on parim kingitus üldse, mida sa saad teha. Muutused algavad meist seestpoolt väljapoole ja kui sa hakkad seda ise tegema, siis hakatakse ka sind rohkem märkama ja seda samamoodi tegema. Ära oota, kuni seda teised teevad, vaid ole ise esimene!“

Tiit jagab ka kolm soovitust, kuidas leida üles need asjad, mis meile rõõmu teevad:

• Leia üles ja värskenda lapsepõlves tekkinud kogemuste kehamälu.
• Koge taas neid asju, mis sind lapsepõlves kõnetasid.
• Otsi teadlikult uusi asju ja koge midagi uut.