Kas oled tähele pannud, et sa oled elanud enamiku elust autopiloodil?
Dain Heeri raamat „Kuidas saada iseendaks ja muuta maailma?” on innovatiivne abivahendite kogum maailma otsijate jaoks – selliste inimeste jaoks, kes teavad, et võimalik on ka midagi teistsugust, aga kellel pole kunagi varem olnud vajalikke vahendeid sellise elu loomiseks, mida nad tõeliselt ihkavad.
„Sulle võib tunduda, et olevikus elamine kulutab liiga palju energiat. Esialgu igatahes küll. Põhjuseks on nimelt see, et sa pole seda teinud väga-väga kaua aega. Kas oled tähele pannud, et sa oled elanud enamiku elust autopiloodil?” küsib Heer.
Kui inimene siia maailma tuleb, ei mõista ta Heeri arvates seda reaalsust ja loob endale mõistuse, mis annaks vastuseid selle kohta, kuidas siia ilma sobida ja muutuda selliseks nagu kõik teised. Mõistus võitleb alati selle nimel, et säilitada maailma reaalsuse õigsust, mis aga välistab täielikult olevikus elamise ja iseolemise. See välistab täielikult kõik, mis on inimese reaalsuses teistsugune.
Mõistus võitleb alati selle nimel, et säilitada maailma reaalsuse õigsust, mis aga välistab täielikult olevikus elamise ja iseolemise.
„Mis asja? Sinu reaalsus on teistsugune! Ma tean, et see ei kõla loogiliselt. Aga kas sa ei tunne end sellele mõeldes pisut kergemini? Seepärast tunnedki sa tihti, nagu kulutaksid energiat millelegi, mis tegelikult ei toimi,” selgitab Heer.
Heer ütleb, et maailma reaalsus seisneb homogeenimises, protsessis, kus inimene tehakse normaalseks, tavaliseks, reaalseks ja kõigi teistega samasuguseks. See aga tähendab, et inimene pole hetkes enesena kohal. See ongi autopiloot.
Seega võib esialgu paista, et olevikus elamine kulutab palju energiat. Inimene võitleb enda teadlikkusega, sest arvab, et peab midagi ette võtma kõige selle kohta, mida ta igal hetkel tajub. Siis tuleb selline hetk – kui ta on üldse nõus olevikus elama -, kus temalt energia äravõtmise asemel on tal pärast autopiloodi väljalülitamist saadaval tegelikult palju rohkem energiat ja elu.
Ta vajab vähem und. Sööb harvem. Ta lihtsalt ei vaja neist kumbagi. Tegelikult on see elav näide mõttest „kõik on vastupidine sellele, mis esialgu paistab, ja miski pole vastupidine sellele, mis esialgu paistab”. Eks püüdke oma mõistusega sellele järeldusele jõuda!
Iseenda intensiivsuseks olemine
Kui inimene muutub, siis muutub ka tema vibratsioon. Tema elamise intensiivsus muutub paremaks.
See on tema jaoks uus kogemus. See on teadmatus.
Kui inimene üritab sellest intensiivsusest kaugemale pääseda, võib ta hakata seetõttu näiteks rohkem sööma. Või helistab emale või alustab uut suhet või läheb ja magab kellegagi… Või teeb mida iganes, mille taha ta end peidab – või millega end lõbustab –, vältimaks seda intensiivsust, milleks ta muutumas on.
„Sa pead olema nõus kogema intensiivsust, kui tahad saavutada muutust, mida oled palunud.
See intensiivsus võib sageli olla väga-väga ebamugav. Aga ainuüksi ebamugavus ei tähenda, et see on vale. Tegelikult on nii, et mida suurema muutuse kasuks sa oled otsustanud, seda ebamugavam see mõnda aega võib tunduda,” räägib Heer.
Mida suurema muutuse kasuks sa oled otsustanud, seda ebamugavam see mõnda aega võib tunduda.
Ta ei taha öelda, et kõik, mida inimene elus valida võib, tähendab midagi valet või halba, kaasa arvatud näiteks miski, mis piiraks seda intensiivsust, milleks inimene on muutumas. Aga palun, lase aga käia, kui selline valik sinu jaoks toimib, ütleb Heer.
Mis on tegelikult su prioriteedid?
Kõigil on elus prioriteedid, mis määravad ära, kuidas oma elu korraldatakse, aga enamik isegi ei tea, mis need prioriteedid on.
Näiteks on Heer märganud sõbra Gary puhul, et Gary jaoks tähendab elu lihtsalt kergust. Tulgu mis tuleb. Ükskõik mis parajasti teoksil on, ükskõik mis olukord parajasti valitseb, tema jaoks on elus alati olemas kergusetunne.
Osaliselt seletavad seda asjaolu kõik need prioriteedid, mis tema elu juhivad. Ta teab alati, kuhu oma energiat suunata. Ta ei näe tühja vaeva oma energia kulutamisega tema jaoks tähtsusetutele asjadele, mis ei aita parandada tema elukvaliteeti, elamist ega teadvuslikkust.
„Ka teil on prioriteedid, mis teie elu juhivad, mu sõbrad. Asi on selles, et teil pole aimugi, mis need täpselt on. Te võite küll arvata, et teate…” ütleb Heer.
Heeri küsimus on järgmine: „Kas sa ka tegelikult tead, mis on sinu jaoks väärtuslik? Mida sa tegelikult, päriselt elus tähtsaimaks pead?”
