Kahe naise kogemus: elu enne ja pärast vähi diagnoosi – mis tegelikult loeb?
Elamine vähidiagnoosiga on raske väljakutse ja sellega toime tulemiseks teevad inimesed oma elus sageli mitmeid korrektuure, millest on kõigil õppida. Oma kogemust jagasid kaks Vähiravifondilt Kingitud Elu abi saanud naist Kadri Tennosaar ja Karin Peterson ning fondi juht Toivo Tänavsuu ja tegevjuht Margit Saar.
Šokk ja masendus on loomulik reaktsioon raskele olukorrale, aga ühtlasi klaarib see ära nii mõnegi olulise teema. Viis aastat rinnavähiga võidelnud Kadri Tennosaar ja aasta aega maovähki põdenud Karin Peterson ütlesid, et peale raske diagnoosi saamist oli esimene otsus seada edaspidi iseenda vajadused esikohale. “Tundsin, et nüüd olen mina oma elu kõige tähtsam inimene ja need inimesed, kelle abistamisele olin seni aega ja energiat pühendanud, pidid oma eluga ise toime tulema,“ rääkis Karin Peterson. See otsus ei tulnud Karinile kergelt, sest üks nendest inimestest oli tema ema, kes oli tütre pideva tähelepanuga harjunud ja uue olukorraga oli raske leppida. „Ka minu ema pidas võitlust vähiga ja oli oma ravikuuri just lõpetanud, kui mina raske diagnoosi sain. Pidin harjutama end mõttega, et ma ei lenda iga kõne peale kohale, ega hakka kohe teiste inimeste erinevaid pisimuresid lahendama. Nägin, et hoolida saab ka nii, et kuluta end niipalju,” rääkis Karin. Ka Kadri Tennosaar ütles, et hakkas peale haigestumist endale keskenduma.
Viis aastat rinnavähiga võidelnud Kadri Tennosaar ja aasta aega maovähki põdenud Karin Peterson ütlesid, et peale raske diagnoosi saamist oli esimene otsus seada edaspidi iseenda vajadused esikohale.
“Varem oli minu elus palju tagant piitsutamist ja oma vajaduste eiramist. Lõpetasin enda maha surumise ja oluliseks muutus vastu pidamine ja tervise hoidmine. Otsustasin, et kui tahan magada, siis lähen ja puhkan. Me kõik võiksime oma vajadusi rohkem kuulata ja sealjuures ennast mitte süüdi tunda,“ pani Tennosaar inimestele südamele.
Teiseks kinnitasid Kadri ja Karin, et vähidiagnoosi saamise järel muutus kõige olulisemaks aja veetmine pereliikmetega ja lähedaste sõpradega, kuna head inimsuhted aitavad paranemisele palju kaasa. Ka Vähifondi Kingitud Elu tegevjuht Margit Saar on tähele pannud, et tihti mõistavad vähihaiged alles haigeks jäädes, kui olulised on inimesed nende ümber ja kui tähtsad on inimsuhted. “Enne täitis minu elu ainult töö ja töö ning pere jaoks oli vähem aega. Peale haigeks jäämist muutus pere tähtsaks. Tundsin, et mul on oma tütarde ja lastelaste läheduses kõige parem olla. Tõsi, ka jõukohase töö leidmine muutus keeruliseks ja praegu elan peamiselt töövõimetus pensionist ning tütarde toetuse abil,“ rääkis Kadri Tennosaar.
Teiseks kinnitasid Kadri ja Karin, et vähidiagnoosi saamise järel muutus kõige olulisemaks aja veetmine pereliikmetega ja lähedaste sõpradega, kuna head inimsuhted aitavad paranemisele palju kaasa.
Karin soovitas inimestele teadlikult õiged sõbrad valida, neisse aega ja hoolt investeerida, sest kunagi võib tulla aeg, kui nemad sind raskel hetkel toetavad. „Moraalne tugi ja positiivne energia aitavad raskel ajal väga palju, see annab jõudu ja lisab tahet oma õnnetustega hakkama saada,“ rääkis Karin.
Kolmanda asjana täheldasid naised, et peale diagnoosi saamist muutusid paljud senised „suured“ mured pseudomuredeks ja nad hakkasid rohkem hetkes elama. Vähiravifondi juhi Toivo Tänavsuu sõnul soovitatakse küll vähidiagnoosi saanud inimestel tavapärase eluga võimalusel jätkata, aga reeglina muutub töö ja karjäär vähem oluliseks ja sealsed mured jäävad kaugeks. “Varem võtsin tööd väga südamesse, nüüd muretsen endiselt, aga teiste asjade pärast. Kõige tähtsam on, et lähedastega oleks kõik hästi ja suhted korras,“ rääkis Kadri.
Kolmanda asjana täheldasid naised, et peale diagnoosi saamist muutusid paljud senised „suured“ mured pseudomuredeks ja nad hakkasid rohkem hetkes elama.
Ka Karin otsustas üleliigse stressi oma elust peale diagnoosi saamist likvideerida. Vallavolikogu liikmena võttis Karin poliitilisi asju väga hinge. “Hoolin ikka ja annan endast volikogus parima, aga vaatlen elu rohkem distantsilt ega lase negatiivseid tundeid ligi. Tunnen, et ma ei saa ennast kulutada asjadele, mis minust ei sõltu.“
Vähiravifond Kingitud Elu juht Toivo Tänavsuu lisab, et tema arvates oskavad vähihaiged isegi mõnikord täisväärtuslikumat elu elada kui terved. „Teades, et haigus võib progresseeruda ja aeg võib kiiresti otsa saada, suudavad nad palju paremini seada elus prioriteete ning kulutada aega vaid olulistele asjadele või isikutele. Just seetõttu on oluline kõik haigusele võidetud päevad, kuud või aastad. Oleme igale annetajale tänulikud, nende seas on hulgaliselt eraannetajaid, aga ka ettevõtjaid. Näiteks on praegu käimas kampaania mille vältel annetab Procter & Gamble oma laiatarbe toodete (Pampers, Gillette, Ariel jt.) müügist fondile kindla summa,” rääkis Tänavsuu.
Olulised on kõik haigusele võidetud päevad, kuud või aastad. Oleme igale annetajale tänulikud, nende seas on hulgaliselt eraannetajaid, aga ka ettevõtjaid.
Margit Saar lisab, et tihi saavad inimesed alles haiguse avalikuks tulemise järel teada kui palju nad tegelikult maailmale ja oma lähikondlastele korda lähevad ja see liigutab neid. “Kui ma mõnikord mõnele abivajajale ütlen, kui palju nende nimele on toetusi tulnud, teeb see nad väga härdaks, sest nad mõistavad alles siis kui palju headust ja häid inimesi on nende ümber. Ükskõik kui raske neil ka ei ole, siis tänutunne selle eest, et neid aidatakse, on alati olemas ja nii säilib ka lootus ja tahe edasi võidelda,” rääkis Margit Saar.
