Endine munk Jay Shetty: me ei saa tegeleda oma mõtetega ega uurida oma meelt, kui oleme hõivatud

“Ükskõik, millised sa arvad enda väärtused olevat, sinu teod räägivad tegelikku lugu. See, mida me oma vaba ajaga teeme, näitab, mida me väärtustame,” kirjutab endine munk Jay Shetty oma Heliose kirjastatud raamatus “Mõtle nagu munk”. Ta toob näiteks, et sa võid paigutada perekonnaga aja veetmise oma väärtuste nimekirja tippu, aga kui sa veedad kogu vaba aja golfi mängides, ei klapi su teod ja väärtused kokku ja pead tegelema eneseanalüüsiga.

Heade uudiste portaal avaldab raamatust “Mõtle nagu munk” katkendi.

Kust väärtused tulevad

Väärtused ei tule meie juurde magamise ajal. Me ei mõtle neid teadlikult läbi. Harva isegi sõnastame neid. Kuid nad eksisteerivad sellegipoolest. Igaüks on sündinud teatud olude keskele ja väärtusi määratlevad meie kogemused. Kas sündisime keset viletsust või luksust? Kus meid kiideti? Vanemad ja hooldajad on sageli meie kõige valjuhäälsemad fännid ja kriitikud. Ehkki teismeliseaastatel võime mässata, tunneme sageli tungi neile autoriteetseile kujudele meeldida ja neid matkida. Vaadates ajas tagasi, mõtle, mismoodi veetsid koos vanematega aega. Mängides, vestlust nautides, projektide kallal koos töötades? Mida nad ütlesid, mis on kõige tähtsam – ja kas see oli kooskõlas sellega, mis oli neile kõige olulisem? Kelleks nad tahtsid, et sa saaksid? Mida nad tahtsid, et sa saavutaksid? Missugust käitumist nad sinult ootasid? Kas sa imasid neid ideaale endasse ja kas need on sinu heaks töötanud?

Teine võimas mõjutaja algusest peale on haridus. Õppeained, mida õpetatakse. Kultuuriline vaatenurk, millest lähtudes neid õpetatakse.

Millisel viisil õppimist meilt oodatakse. Faktikeskne õppekava ei julgusta loovust, kultuuriliselt kitsas lähenemisviis ei soodusta sallivust teistsuguse tausta ja päritoluga inimeste suhtes ja annab vähe võimalu- si süüvida asjadesse, mis tekitavad meis kirge, isegi kui teame varasest east, mis need on. See ei tähenda, et kool ei valmista meid eluks ette – ja leidub palju erinevaid haridusmudeleid, millest mõned on vähem piiravad –, kuid tasub astuda sammuke tagasi, et kaaluda, kas need väärtused, mille koolist kaasa võtsid, tunduvad sinu jaoks õiged.

Meedia mõttemäng

Mungana õppisin varakult tundma, et meie väärtusi mõjutab kõik see, mis imendub meie meelde. Me ei ole meie meel, kuid meel on vahend, mille abil otsustame, mis on südamest tähtis. Filmid, mida vaatame, muusika, mida kuulame, raamatud, mida loeme, telesaated, millega liialdame, inimesed, keda jälgime võrgus ja võrgust väljas. See, mis on meie uudisvool, toidab meie meelt. Mida rohkem oleme süvenenud kuulsuste klatšimisse, edu kujutistesse, vägivaldsetesse videomängudesse ja muret tekitavaisse uudistesse, seda enam on meie väärtused määrdunud kadeduse, hinnangute, konkurentsi ja rahulolematusega.

Vaatlemine ja hindamine on mungamoodi mõtlemises kõige olulisemad ning need algavad ruumi ja vaikusega. Esimene samm väliste mõjutajate müra välja filtreerimisel on munga jaoks materiaalne lahtilaskmine. Ma külastasin aašramit kolmel perioodil, lõpetasin ülikooli, seejärel sain ametlikult mungaks. Pärast paari kuu pikkust treeningut Bhaktivedanta Manoris, Londonist põhjapoole jäävas maakohas asuvas templis, suundusin Indiasse, saabudes küla aašramisse 2010. aas- ta septembri alguses. Ma vahetasin suhteliselt stiilsed riided kahe rüü vastu (üks seljaskandmiseks ja teine pesemiseks). Ma ohverdasin oma üsna uhke soengu … palja pea vastu – meie juuksed olid pöetud. Ja jäin ilma peaaegu kõigist võimalustest välimust kontrollida – aašramis ei olnud ühtegi peeglit, peale ühe, mida mulle hiljem hoiuruumis näidati.

Seega ei lastud munkadel vaevata pead oma välimusega, me sõime lihtsat toitu, mis harva vaheldus, magasime põrandale laotatud õhukestel mattidel ning ainus muusika, mida kuulsime, olid mantrate laulmine ja kellahelinad, mis tähistasid meditatsioonide ja rituaalide üleminekuid. Me ei vaadanud filme ega telesaateid ja saime piiratud hulgal uudiseid ja e-kirju ühistest lauaarvutitest kommuuniruumis.

Mitte miski ei võtnud nende segajate kohta üle, peale ruumi, rahu ja vaikuse. Kui lõpetame ümbritseva maailma arvamuste, ootuste ja kohustuste kuulamise, hakkame kuulma iseennast. Selles vaikuses hakkasin märkama erinevust välise müra ja minu enda hääle vahel. Ma suutsin pühkida maha teiste tolmu, et näha omaenda põhiuskumusi.

Ma lubasin, et ei palu sul ajada pead kiilaks ega panna selga munga- rüüd, aga kuidas on võimalik anda endale kaasaja maailmas ruumi, vai- kust ja rahu, et kasvatada teadlikkust? Enamik meist ei istu maha ega mõtle väärtustest. Meile ei meeldi olla üksi oma mõtetega. Meil on kalduvus vältida vaikust, püüda täita oma pead, olla aina liikumises. Ühes uuringusarjas palusid Virginia ja Harvardi ülikoolide teadlased osalejatel veeta vaid kuus kuni viisteist minutit üksinda ruumis ilma nutitelefoni, kirjutusvahendite ja lugemisvarata. Seejärel lasid teadlased neil kuulata muusikat või kasutada telefoni. Osalejad mitte ainult ei eelistanud telefoni ja muusikat, paljud neist valisid koguni endale elektrilöögi andmise, et mitte olla üksi oma mõtetega. Kui käid iga päev töistel seltskonnaüritustel ja pead rääkima inimestele sellest, millega elatist teenid, on raske loobuda sellest kärbitud enesepildist. Kui vaatad iga päev „Päris koduperenaisi“, hakkad arvama, et veiniklaasi sõbrale näkku viskamine on rutiinne käitumine. Kui topime oma elu asju täis ega anna endale ruumi mõtiskleda, saavad neist segajatest vaikimisi meie väärtused.

Me ei saa tegeleda oma mõtetega ega uurida oma meelt, kui oleme hõivatud. Samuti ei õpeta lihtsalt kodus istumine sulle midagi. On kolm viisi, mida sulle soovitan, et luua päriselt ruumi mõtisklusele. Esiteks soovitan sul iga päev istuda, et mõtiskleda, kuidas su päev läks ja mida tunned. Teiseks võid kord kuus teha läbi sarnase muutuse, mida mina leidsin aašramist, minnes kuhugi, kus sa ei ole kunagi varem käinud, et uurida ennast teistsuguses keskkonnas. See võib olla ükskõik mis alates sellest, et külastad parki või raamatukogu, kus sa pole varem käinud, kuni selleni, et lähed reisima. Lõpetuseks, löö kaasa milleski, mis on sinu jaoks tähendusrikas: hobi, heategevus, poliitiline üritus.

Veel üks viis, kuidas tekitada ruumi, on teha kokkuvõte sellest, kuidas täidame oma olemasolevat ruumi, ja kas need valikud peegeldavad meie tegelikke väärtusi.

Revideeri oma elu

Ükskõik, millised sa arvad enda väärtused olevat, sinu teod räägivad tegelikku lugu. See, mida me oma vaba ajaga teeme, näitab, mida me väärtustame. Näiteks,  sa  võid  paigutada perekonnaga  aja  veetmise oma väärtuste nimekirja tippu, aga kui sa veedad kogu vaba aja golfi mängides, ei klapi su teod ja väärtused kokku ja pead tegelema eneseanalüüsiga.

Aeg

Kõigepealt hindame, kuidas veedad oma aega siis, kui sa ei maga ega tööta. Teadlased on leidnud, et elu lõpuks on igaüks meist keskmiselt veetnud 33 aastat voodis (neist seitse üritades magada), aasta ja neli kuud trenni tehes ning üle kolme aasta puhkusel olles. Kui oled naine, kulutad 136 päeva ennast valmis sättides. Kui oled mees, langeb see number 46 päeva peale. Need on muidugi hinnangulised numbrid, aga meie igapäevased valikud moodustavad kokku summa.

Meedia

Kui oma elu revideerisid, siis kulus kahtlemata märkimisväärne hulk su ajast lugemisele ja meedia vaatamisele. Teadlaste hinnangul kulutab igaüks meist keskmiselt rohkem kui üksteist aastat oma elust vaadates televiisorit ja sotsiaalmeediat! Sinu meediavalikud võivad tunduda juhuslikud, kuid ajakulu peegeldab väärtusi.

Meedial on palju vorme, kuid enamik meist ei pinguta üle filmide, televiisori või ajakirjadega. Asi on ainult seadmetes. Sinu iPhone ütleb mugavalt ja täpselt, kuidas seda kasutad. Vaata seadete alt viimase nädala ekraaniaja aruannet ja sa näed, kui palju aega kulutad sotsiaameediale, mängudele, e-kirjadele ja internetis surfamisele. Kui avanev pilt sulle ei meeldi, võid endale isegi limiidid seada. Androidis võid vaadata seadete alt akuhaldurit, seejärel valida menüüst „Tarbimistase“. Aga võid laadida alla ka sellise mobiiliäpi nagu Social Fever või MyAddictometer.

Raha

Sarnaselt ajale võid jälgida ka rahakulutamist, et näha, milliste väär- tuste järgi sa elad. Jäta välja hädavajalikud asjad nagu kodu, ülalpeetavad, auto, arved, toit ja laen. Nüüd vaatle omal valikul tehtud kulutusi. Milline oli sinu selle kuu suurim investeering? Millised vabatahtlikud valdkonnad lähevad sulle kõige rohkem maksma? Kas kulutamine on vastavuses sellega, mis on sinu jaoks kõige olulisem? Meil on sageli kummaline vaade sellele, mis on „seda väärt“, kuigi see ei ole eriti mõistlik kõikide väljaminekute kui terviku kontekstis. Andsin kord nõu inimesele, kes kurtis, et perekond kulutab liiga palju laste huviringidele … kuni ta taipas, et kulutab kingade peale rohkem raha kui laste muusika- tundidele.

Nähes sotsiaalmeediapostitusi, milles võrreldi kulutusi ja prioriteete, hakkasin mõtlema selle üle, kuidas meie aja ja raha kulutamiskohad paljastavad, mida me väärtustame.

60-minutiline telesaade („Aeg lendas!“)

60-minutiline lõuna perega („Millal see lõpeb!“)

Igapäevane kohviharjumus (3 € päevas, ligi 1000 € aastas) („Vajan seda!“)

Tervislikud toiduvalikud (lisaks 1,50 € päevas, umbes 550 € aastas) („Ei ole väärt!“)

15 minutit sotsiaalmeedia skrollimist („Minu aeg!“) 15 minutit meditatsiooni („Ei ole aega!“)

Kogu küsimus on selles, kuidas sa asjale vaatad. Kui vaatad kuu väljaminekuid, mõtle, kas valikulised ostud olid pika- või lühiajalised investeeringud – suur õhtusöök väljas või tantsukursus? Kas need olid meelelahutuseks või virgumiseks, iseenda või kellegi teise jaoks? Kui sul on spordisaali liikmekaart, kuid käisid seal sel kuul vaid korra ja kulutasid rohkem raha veinile, siis on sul põhjust natuke järele mõelda.

Raamatu saab tellida kirjastuse Helios e-poest!