ARMAS LASTERAAMAT, mis õpetab imedesse uskumist
Maja Lunde kirjutatud ja Lisa Aisato kaunite illustratsioonidega raamat “Päikesevalvaja” räägib loo Lillist, kes mäletab päikest vaid ähmaselt ning tema praegune maailm on vihmane ja pime, kus ükski taim kasvada ei taha. Ühel päeval märkab Lilli saladuslikku teed, mis viib metsa, kuhu ükski laps minna ei tohiks. Sealt leiab ta teistsuguse ja õitseva maailma, kust saab alguse suur seiklus.
Siit leiad katkendi raamatust “Päikesevalvaja”, mis õpetab igas hetkes imedesse uskuma.
Aga ma ei saanud midagi teha. Päikesevalvaja hoidis suurest hõõguvast kerast kõvasti kinni, ta oli selle tõttu oma südame kaotanud, ja ta ei kavatsenudki mind kunagi kuulama hakata.
Ma kerisin ennast Poisi kõrvale kerra ja sulgesin silmad. Tema hingamine oli peaaegu kadunud, ta kaob ja mina koos temaga. Mu veri kuivab, see voolab üha aeglasemalt ja peatub siis täiesti.
Ja mina kaon igaveseks.
Kaon igaveseks.
Kaon…
Keegi katkestas mu mõtte. Mingi hääl.
Haukumine? Kas see oli haukumine? Ja sammud?
Jah… välkkiired sammud, mis meile lähenesid.
Ma avasin silmad. Minu ette ilmus üks kuju ja järgmisel silmapilgul nägin ma, et see oli mulle maailma kõige kallima looma vari: see oli Koer.
Oma märja ja külma koonuga lakkus ta mu nina, niuksus ja nuutsus. Siis avastasin ma, et ta oli midagi minu kõrvale maha asetanud. See oli väike lasteämber, mille me jõest leidsime. Ja selles oli vesi.
Korraga tundus mulle, et veri hakkas minus kiiremini voolama, ma suutsin end istuli ajada, värisevate kätega haarasin ma ämbri ja jõin ahnete sõõmudega.
„Koer,“ ütlesin ma. „Armas, kallis Koer. Aitäh.“
Raamatu saab tellida Rahva Raamatu e-poest!
