ANNELI AUSAD MÕTTED I Tee seda, mida armastad ja armasta seda, mida teed
Kas sa tavaliselt üldse mõtled sellele, et kas teed oma elus just seda, mida armastad? Olen enda puhul tähele pannud, et mida vanemaks ma saan, seda vähem teen ma asju, mis mulle ei meeldi. Vägisi ja vastumeelselt midagi tehes ei tule sellest välja midagi head. Südamega aga asja juures olles sünnivad maagilised imed.
Vägisi ja vastumeelselt midagi tehes ei tule sellest välja midagi head.
Näiteks on mulle väikesest peale meeldinud lugeda ja kirjutada. Mäletan, kui teised klassikaaslased esimeses klassis alles lugema hakkasid, siis mina juba oskasin seda. Ühel vahetunnil laenutasin raamatukogust paksude kaantega päkapikuraamatu ja selle ajaga kui klassi tagasi jalutasin, oli mul raamat juba loetud. Põhikoolis oli mul alati lauapealne raamatuid täis, lugemine oli mu lemmiktegevus. Kui tänapäeva lapsed veedavad aega telefonis, siis meie käisime igal nädalal klassiõdedega raamatukogus aega veetmas. See oli koht, kus sai muusikat kuulata, arvutis olla (tollel ajal polnud igas kodus arvutit) ja lihtsalt raamaturiiulite vahel huvitavaid raamatuid sirvida. Oh aegu ammuseid…
Sealt vast tuleneb ka mu huvi kirjutamise vastu. Kirjandeid meeldis mulle samuti kirjutada – eesti keel ja kirjandus olid ühed mu lemmikõppeained. Kui õpetaja andis koduseks ülesandeks kirjand kirjutada, siis olin koju jõudes nii elevil ja esimese asjana tegin selle ära. Osalesin olümpiaadidel, mille esimesed kohad said kingituseks raamatuid. Ja mitte, et ma siin oma saba kergitaksin, aga raamatuid sain ma olümpiaadidelt küll ja küll. Ka olen juba mitu aastat unistanud sellest, et ühel päeval kirjutan päris enda raamatu. Võibolla ka mitu, kes teab. Ideid, millest kirjutada, mul jagub. Ühe looga olen juba ka algust teinud, kuid ajanappuse tõttu selle kirjutamine venib ja venib (kes siis vabandusi ei leiaks, eksole!). Võibolla selle mõtte siin suurelt välja hõikamine annab mulle vajaliku tõuke lugu lõpuni kirjutada. Ma tean, et sellest tuleb midagi ägedat ja kuuma. Kui te vaid teaksite, mis ühel hetkel ilmavalgust nägemas on!
Seega pole ilmselt imestada, et ühel hetkel sattusin tööle naisteajakirja. Lisaks lugude kirjutamisele olin moderaator ka foorumis. Sealt edasi olen koostööd teinud mitme veebiajakirja ning ühe kommunikatsiooniagentuuriga. Kuigi need kaks erinevad teineteisest nagu öö ja päev, siis naudin mõlemaid. On imeline tunne panna kirja kellegi teise lugu või sõnumit, seejärel see edasi saata ning kui lugu kuskil üles läheb, siis tunda uhkust ja rõõmu. Ja mitte ainult iseenda üle, vaid selle üle, kui oled osanud kellegi teise loo panna kirja nii, et inimene sellega rahul on. Et tema tunneb, et tema sõnum on õigesti kirja saanud. Et teda on kuulatud ja nähtud. Tunda uhkust, et need inimesed teevad samamoodi asja, mida armastavad ning soovivad oma sõnumit ka teistega jagada. See on ilus tunne.
On imeline tunne panna kirja kellegi teise lugu või sõnumit, seejärel see edasi saata ning kui lugu kuskil üles läheb, siis tunda uhkust ja rõõmu.
Teine asi, mida armastan samapalju nagu lugemist ja kirjutamist, on tantsimine. Sellest on tublisti üle kümne aasta möödas, kui sattusin esmakordselt Zumba tundi ja tundsin, et see on midagi nii minulikku. Üsna pea peale seda käisin ka Zumba koolitusel ja hakkasin andma trenne ka ise. Peale seda olen läbi viinud trenne seinast-seina, aga tants on see mis paneb minu südame kiiremini põksuma. Esiteks on läbi aastate jäänud minu tantsutundidesse naised, kes jumaldavad tantsimist sama palju nagu mina – meil on saalis väga võimas energia. Ma ei vaata mitte kellegi samme ega seda, kui kellelgi midagi sassi läheb, vaid tähtis on see, et inimesel oleks hea ja ta tunneks ennast hästi. Teiseks, kui sina ise seal ees naudid seda, mida teed ning annad seda iga viimase keharakuga ka teistele edasi, siis naudivad nemad sama palju nagu sina. Ja see tunne peale tantsimist ja head trenni… See on võimas!
Tähtis on see, et inimesel oleks hea ja ta tunneks ennast hästi.
Kui kogu eelneva teksti põhjal jäi mulje, et ma olengi oma elus teinud vaid seda, mida armastan, siis mulje on petlik. Olen ka mina ämbreid kolistanud ja otsinud seda oma suunda. Nutnud patja ja mõelnud, et milles ma siis lõppude lõpuks hea olen? Miks minu elu pole nii lihtne, kui see on teistel? Miks ma pean tegema midagi, mida ma ei taha teha? Kõik kogemused on aga tulnud meile midagi õpetama. Õpetama kas seda, mida me kohe kindlasti oma elus tegema ei peaks või andnud kätte suuna, mille poole minna. Milles sina hea oled? Mida sa teha armastad? On sul ehk mõni hobi või anne, mille saaksid enda kasuks tööle panna? Me kõik oskame midagi. See tuleb vaid osata üles leida. Ja kui sa seda veel teinud ei ole, siis ära muretse. Sinu aeg alles tuleb.
Me kõik oskame midagi. See tuleb vaid osata üles leida. Ja kui sa seda veel teinud ei ole, siis ära muretse. Sinu aeg alles tuleb.
