Alkovaba aastavahetuse korraldaja: õigele hingerajale jõutakse tavaliselt läbi katsumuste

Tartus Kastanimajas toimub 31. detsembril elamusterohke ja väekas aastavahetuspidu, kus saab ekstaatiliselt tantsida Jagaspace’i elektroonilise muusika ja DJ 1 Motioni põnevate rütmide saatel. Peomöll lõpeb gongihelide saatel mõnusas lõdvestuses pikutamisega, mille jaoks oleks hea kaasa võtta matt.

Korraldaja Margit Foht Väekate Sündmuste Agentuurist on uut aastat alkoholivabalt vastu võtnud neli aastat. Kuna ta valis eelmisel aastal üksi elamise, tekkis tal tunne, et võiks ise peo korraldada, kutsuda kokku sarnaselt mõtlevad inimesed, kes ei soovi uut aastat vastu võtta vanade traditsioonide kohaselt pika söögi-joogilaua taga, vaid luua ise uusi traditsioone, teha koos midagi sellist, mis annab hea enesetunde, loob rõõmu alkoholita.

„Minu jaoks on see laulmine ja tantsimine ja nii ma siis sellise peo endale tegingi. Mul on siiralt hea meel, et minuga sarnaselt mõtlevaid inimesi on palju: eelmisel aastal osales üle 50 inimese. Tantsime ja pidutseme nii kaua, kui jaksame. Kui soovid elus muutusi, siis tuleb teha midagi täiesti teistmoodi, teha uusi valikuid. Äkki siis alustada juba uut aastat uut moodi?!“ naeratab Margit.

Kust tuli mõte teha alkovaba tervislike snäkkidega pidu, kui tavaliselt võetakse uus aasta vastu lookas laua taga?

Selle peo sünnil on pikk eellugu. Kõik sai alguse minu eneseotsingutest umbes 12 aastat tagasi. Olen ise selle ajaga nii palju muutunud, nii et järelikult on muutunud ka eelistused ja soovid. Inimesed jõuavad tavaliselt mõistmiseni, õigele hingerajale läbi katsumuste, kriiside. Suure pere vanima lapsena olin harjunud elama rohkem teistele, ei osanud enda vajadusi märgata või siis ei julgenud väljendada. Tegin asju, mida teised minult ootasid. Väga tugev hea inimese, teenija muster.

Ma olen nii tänulik, et elu mulle tõi olukorrad, kus oli vaja hakata endalt  küsima, mida ma ise tegelikult soovin. Ma tunnen, et elu on mind hoidnud, olen alati sattunud õigel ajal õigesse kohta. Olin 2009. aastal kõige sügavamas hingelises kriisis, kui sattusin viie rütmi tantsuõhtule. Juba esimesel korral tundsin, et olen jõudnud koju. Mu hinge täitis nii suur äratundmine, mõistmine, kui väga olin igatsenud end leida. Olin ühenduse endaga täielikult kaotanud. Mulle on tantsimine alati meeldinud, samuti laulmine. Kooli ajal pandi mind esinema. Hiljem käisin vahel ööklubides sõbrannadega end tühjaks tantsimas. Olin selle kõik ammu unarusse jätnud, olin korralik töötaja ja pereema.

Minu jaoks on tantsimine midagi palju rohkemat kui muusika järgi keha liigutamine. Tants on kohalolu, olemine iseendaga, kus kaob kõik muu. Tants on pühendumine, tants on looming, tants on ravim nii kehale kui ka hingele. Tantsides saame väljendada oma hinge suurust, mida sõnadega ei ole võimalik edasi anda. Läbi vaba viie rütmi tantsu olen õppinud paremini mõistma inimeseks olemist, iseennast, teisi, elu müsteeriumit. Tantsmine aitab vabastada kehast pingeid ning annab tohutult palju uut energiat ja loomeväge. Peale tantsimist ma tunnen ennast palju rohkem elusana, rõõmsamana, vabana iseenda seatud piirangutest. Nüüd saadab tants mind nädalast nädalasse juba 10 aastat. Sellest sündisid Väetantsud, mida juhendan tänaseks juba 8. hooaega.

Mullu juunis lahutasin abielu, mis kestis 28 aastat. See suhe lõppes rahulikult ja teadlikult. Pidu sündis iseenda vajadusest ja soovist mitte olla aastavahetusel üksi. Kuna mul käib tantsimas ja ka teistel sündmustel palju minuga sarnaselt mõtlevaid inimesi, kes ei vaja heaolutundeks alkoholi ja suurt söömapidu, vaid kelle hinge toidab hea muusika, laulmine, tantsimine ja kelle toitumisharjumused on muutunud tervislikumaks, siis kuulutasin välja peo. Kohale tuli veidi üle 50 inimese. Mul ei olnud ootuseid, mõtlesin, et teen endale toreda aastavahetuse, aga mõistsin, kui oluline oli ka teistele, et on selline võimalus.

Mis tuleb tänavu eelmisest aastast teistmoodi?

Eelmine aasta algas kontserdiga, kus esitas oma lugusid Kadi Uibo, keda saatis Arno Kalbus tabladel. Neile lisaks oli veel mitu etteastet ja tants sai alata alles südaööl. Eelmine aasta panin tantsumuusikat ise. Eelmise aasta peost õppisin, et inimesed tahavad rohkem liikuda, tantsuks tuleb anda rohkem aega. Sel aastal tuleb väga tantsuline ja rõõmus pidu. Alustame õhtut Jagaspace’i live-tantsurännakuga. Nendega liitub üllatusesineja Charlie Vas (Panama). Pärast südaööd võtab juhtimise üle DJ 1 Motion (Raigo Kaljus). Ekstaatiliselt saab tantsida kokku vähemalt kolm tundi. Lõpetuseks saab pikutada ja mõnuleda gongivibratsioonide saatel. See on väga rahustav, lõõgastav kogemus. Paljud jäävad selle ajal lausa magama. Lubame inimestel mõnuleda nii kaua, kui nad soovivad. Lisaks on sel aastal erinevus see, et pakume tervislikke snäkke ja pidujooki. Eelmisel aastal võtsid inimesed ise midagi kaasa.

Miks just selline muusikavalik ja just ekstaatiline tants ja laul?

Ekstaatiline muusik, paneb inimese intensiivselt liikuma. Keha saab vabalt väljendada, kiiresti liikuda, rappuda. Nii vabanevad pinged, inimesed tantsivad ennast lahti. Sõna otseses mõttes võib selliselt tantsides saavutada alkoholita joovastuse, rõõmu, ekstaasi, peotuju. Ainult tantsust!

Miks lõpeb õhtu gongihelide saatel ja pikutades?

Peale tantsimist on hea lasta kehal lõdvestuda, rahuneda, lasta vaiksetel gongihelidel ennast mõnusalt paitada. See on nagu helimassaaž. Selleks, et oleks mõnus pehme ja soe pikutada, oleks vaja kaasa võtta matt ja pleed.

Millist tagasisidet olete osalejatelt saanud?

Olen saanud väga positiivset ja head tagasisidet. Inimesed tänavad ja kallistavad mind peale igat sündmust. Nende silmad säravad ja suud naeravad. Mulle on väga palju kordi öeldud: Margit, aitäh, et sa seda teed!

Milliseid üritusi on Väekate Sündmuste Agentuur veel korraldanud?

Nagu aastavahetusepidu, nii ka kõik teised väekad sündmused ja Väekate Sündmuste Agentuur on kõik sündinud  minu vajadustest ja soovist teistele seda jagada.

Nagu juba algul mainisin, sai kõik alguse tantsu juurde jõudmisest. Esimene sündmus oli iganädalane Väetantsutund. Järgmisena tuli endal soov hakata uuesti laulma. Siis jõudis minuni info Tom Valsbergi Väelauludest ja nii hakkasin ka Väelauluõhtuid korraldama. Siis edasi viis elu järjest kokku teiste väekate loominguliste inimestega: Triinu Taul, Jagaspace jne. Tegijad hakkasid ise minu juurde tulema. Nii tekkis vajadus luua juba agentuur, mis koondaks enda alla erinevad väekad inimesed ja saaks korraldada enesearengusündmuseid: helirännakud, kooslaulmisõhtud, šamaanirännakud, hääletöötoad, tantsuõhtud, ekstaatilise tantsu peod jne. Olen ka maale toonud välisõpetajaid. Biodanza ehk Cristiano Martins (Portugal) tuleb Eestisse aprillis, see on tal juba kolmas kord. Ka tantsuteraapia värkstube korraldav Maria Ros  (Mehhiko) on uuesti Eestis aprillis.

Alles hiljuti hakkasin ma mõistma sõna „vägi“ tõelist tähendust. See on väga väekas sõna. (Naerab.) Meid on lapsest peale programmeeritud, pandud uskuma asju, mis ei anna elukvaliteedile  juurde, vaid võivad mõjuda vastupidi. Me oleme hakanud enda kohta uskuma asju, mis me tegelikult ei ole. Anname endale ise hinnanguid ja teeme ennast nii väiksemaks. Oleme hakanud uskuma, et me oleme see, milline pilt meil iseendast on kujunenud, võrdleme teistega. See teeb ohvriks. Vägi peitub selles, et tegelikult oleme me loojad. Me saame ise valida, mida mõtleme, mida usume. Saame teha valikuid, otsuseid, muutuseid, mis meid toetavad. Iseennast armastades, usaldades, enda suurusesse ja väesse uskudes saame luua sellise elu, nagu soovime. Selleks, et saada parem kontakt sisemise potentsiaali ja väega, on vaja tulla peast kehasse. Mind on teel väe juurde toetanud tantsimine.