Avaleht Inspireeriv Alar Tamming: ole, armasta, otsi õnne, rõõmusta – see kõik ongi elu!
Alar Tamming: ole, armasta, otsi õnne, rõõmusta – see kõik ongi elu!

Alar Tamming: ole, armasta, otsi õnne, rõõmusta – see kõik ongi elu!

AS Tavidi nõukogu esimehe ja Eesti Transpersonaalse Assotsiatsiooni juhatuse liikme Alar Tammingu teine raamat “Jalutuskäik raha alkeemiasse” on Hardo Pajula, Mare Porgi ja Ivar Tröneri sõnul kirjutatud elegantselt, erudeeritult, sõbraliku ning suuremeelse irooniaga. Kindlasti pole tegemist järjekordse uinutava oopusega innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest. Tammingu esimene raamat “Jalutuskäik iseendasse” avas aga terve inimelu mõistmise universumi, alates meie argipäevastest kaitsekihtidest, kogemuste tähenduslikkusest kuni inimelu elukaare kui terviku tähenduseni.

Ela siin ja praegu, sest kõikvõimalikud plaanid võivadki jääda ainult plaanideks. Ole, armasta, otsi õnne, rõõmusta – see kõik ongi elu!

Heade uudiste portaal avaldab raamatust inspireerivad tsitaadid.

  • Selleks, et mõista raha, tuleb mõista eelkõige iseennast: enda motiive, mõtete päritolu, uskumuste süsteeme ja palju-palju muud. Iseenda mõistmine on kõige mõistmise alus.
  • Rikkus on suhteline – iga kord, kui me midagi, mida tahame ja seda ei saa, muutume me vaesemaks. Aga kui oleme rahul sellega, mis meil on, siis saab meid pidada rikkaks.
  • Inimesel on suurepärane võime eitada reaalsust ja uskuda seda, mis seniste mõtetega kokku läheb.
  • Raha ja küllus ei lahenda mitte kunagi inimese probleeme, kuigi ta ise võib nii arvata. Vähemalt seni, kuni tal raha ei ole. Pigem on rikkusega nii nagu mereveega, mida rohkem jood, seda rahutumaks ja janusemaks muutud, ning reaalsuses ei taheta mitte olemasolevate vajaduste rahuldamist, vaid uusi ja paremaid vajadusi.
  • Ükski vaidlus pole kunagi viljakas, näiliselt vaieldakse tõe, kuid tegelikult võimu üle.
  • Elu üks aluspõhimõtteid on see, et kõik muutub, mitte midagi ei jää kunagi samaks.
  • See, mida halvaks peetakse, on ju enamasti soov endale head teha.
  • Kuna loodusseadused ütlevad, et mitte millestki ei teki midagi, siis raha loomine mitte millestki annab igal juhul tagasilöögi (kogu maailmas eksisteeriva võlal põhineva rahasüsteemi kohta).
  • Maailma seletamine hüüdlausete ja poliitilise retoorikaga ei vii eriti kaugele.
  • Eriarvamused, inimeste omavahelised arusaamatused ning mittemõistmine on üks elu reeglitest, mitte erand.
  • Mineviku kohta on võimalik arvata mida iganes. Justnimelt mida iganes, sest minevik on möödas ja teatavasti kirjutavad võitjad ajaloo.
  • Arvamine ei ole tõe sünonüüm.
  • On teada, et paradiisi teed on sillutatud põrgu kividega ning kui midagi veelgi sügavamalt vaadata, siis iga inimese teo taga on mingi ilus soov ja motiiv.
  • Teatavasti suurema grupi psühholoogia on alati moraalselt ja eetiliselt madalam kui üksikisiku oma ning seeläbi takistab inimlikkust ja aktiveerib soovi probleeme või väljakutseid lahendada jõuga, sest individuaalseks lähenemiseks lihtsalt ei jätku aega.
  • Kaos on vältimatu tingimus uue korra tekkeks, sest vana süsteemi sees ei oleks saanud muutusi teha. Uus kõrgem kord suudab hakkama saada nende probleemide ja sisenditega, millega algne süsteem hakkama ei saanud.
  • Raha võib sümboliseerida turva- või kindlusetunnet, võimu, positsiooni, austust, tunnustust, vabadust, väärikust, võimalusi, edu, kiusatust, halba, ahnust, küllust, õnne, rikkust. Raha on vahend, mis sümboliseerib materiaalseid hüvesid. Iseenesest mõista ei vääri raha seda suurt au, ega halba kuulsust.
  • Tee palju väikseid kulutusi, mis pakuvad naudingut, mitte ühte suurt.
  • Rahulolematuse allikas on võrdlus. Mitte kunagi ei ole vaja end võrrelda sõpradega, samuti tuleks ära unustada kaupade võrdlemine.
  • Ela siin ja praegu, sest kõikvõimalikud plaanid võivadki jääda ainult plaanideks. Ole, armasta, otsi õnne, rõõmusta – see kõik ongi elu!

Loe, kuidas kommenteerivad raamatut asjatundjad.

Hardo Pajula, EBS-i vaba majandusmõtte professor:

Tolstoi, Somerset Maugham, Jung, Swedenborg, Aristoteles – need on nimed, kellest me ei kuule midagi meie ministeeriumide rutiinsetes majandusaruannetes, kuid kellega me kohtume juba Alari alkeemilise jalutuskäigu esimestel lehekülgedel. Seega ei ole meil kindlasti tegemist järjekordse uinutava oopusega innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest. Tõsi küll, mulle kui neoklassikalise ökonoomika vaimus treenitud spetsialistile tundus Alari jungiaanlik monetaarteooria kohati pisut unenäolik. Kõige olulisem käesoleva raamatu puhul ongi vast see, et see aitas mul koolipõlves õpitut unustada. Olen autorile selle ja paljude teiste asjade eest väga tänulik.

Mare Pork, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor:

No see raamat on küll Vaba mehe vaimsetest vallatustest tulvil ja kes selle ära tunnevad, saavad nii põnevust kui lugemislusti tunda.

Näeme faktidega mängimise kelmikat kergust, paradoksaalsuse ja vastuolulisuse üle naljatamisi ja põhjendatud kahtlemisi dogmades. Mis ülioluline – siin on palju suurte plaanide originaalset taju, tulevikufantaasiat, raha võimuga kaasneva hulluse kirjeldust, ja mis eriti tore (NB! sõnum psühholoogilt psühholoogile), läbi kõigi erinevate tsivilisatsioonide huku, kaose ja õnne teemade on tunda autori enda lugemis-, kogemis- ja elamisrõõmu. Kui millelgi on palju filosoofilist ja peaaegu rahatut väärtust, siis just sellel!

Alar jätab lugeja vabaks ja lubab lahkelt lõppevat tsivilisatsiooni nautida.

Ivar Tröner, kultuuriloolane:

Psühholoog Alar Tammingu teos on kirjutatud elegantselt, erudeeritult, sõbraliku ning suuremeelse irooniaga. Teatud tähenduses on käesolev tekst mäss tervemõistuslikena näivate majandussuhete kohta. Lugeja jaoks on tegemist ambitsioonika ning samas otsingulise teosega. Oma teises raamatus on autor nii läbinägelik psühholoog kui ka erinevaid elusüsteeme vaatlev uurija. Tamming oskab majanduse, raha ja inimkäitumise osas kujutada nii kõrget, labast kui ka tragikoomilisi olukordi ning teose üldnarratiiv mõjub eluliselt. Samas esitab ta hästi jälgitava argumentatsiooniga oma maailmavaatelise skeemi koos arutlustega raha, inimkäitumise, massipsühholoogia, kui irratsionaalsuse ning ratsionaalsuse dialektikast. Lugeja aga ei tohi unustada, et Tammingu teos on ainult üks tõlgenduskatse, mitte lõplik tõde, aga selles esitatud tões on nii heatahtliku trotsi, idealismi kui ka korduva ärkveloleku nõuet.