Akrojooga saab Eestis sel aastal seitsmeaastaseks! Millega tegu?
Ingmar Ploom ja Kristin Hansen õpetavad akrobaatilist ehk akrojoogat, nendega saab kaasa harjutada 27. juulil Joogafestivalil Haapsalus, kus on esindatud huvitav valik erinevaid joogastiile. Mille poolest akrojooga eristub, selgitab Ingmar Ploom.
Millal ja millest on akrojooga alguse saanud, kui palju on selles elemente rühmvõimlemisest ja kui palju joogast?
Kaks praegust suurimat koolkonda AcroYoga Montreal ja AcroYoga International loodi aastatel 2005 ja 2006. Raske on öelda, millest see täpselt välja kujunes, aga võib arvata, et partnerakrobaatika sidumine erinevate tantsuliste ning võimlemiselementide ja joogapoosidega andis sellele tugeva tõuke. Rühmvõimlemise elemente on minimaalselt, mõnda esinemiskava kokku pannes leiab ehk mõne üksiku. Jooga elemente on seevastu küllaldaselt, sest tihti sooritataksegi konkreetseid joogapoose, tehes seda partneri jalgadel või kätel.
Kui suurt füüsilist koormust see annab ja millise treeninguga võiks seda võrrelda?
Mida vähem dünaamilisemad on poosid, seda lihtsam on neid sooritada. Liikuvamad elemendid annavad juba üsnagi suure füüsilise koormuse, sest korraga on töös palju erinevaid lihaseid. Selles veendumiseks soovitan kõigil vähemalt üks kord akrojoogasse tulla. Mina võrdleks seda partnerakrobaatikaga.
Kui oluline on selle stiili puhul hea kehaline ettevalmistus või sobib see ka algajaile?
Mida parem on üldfüüsiline vorm, seda suurema tõenäosusega ja seda kiiremini suudetakse jõuda keerukamate elementide juurde. Olulist rolli mängib ka tehnika ja tasakaalutunnetus, vaid suurtest jõunäitajatest jõusaalis võib väheks jääda. Samas on akrojoogas piisavalt lihtsamaid elemente, mille sooritamist võivad takistada ainult vigastused, mitte füüsiline vorm. Seega kindlasti sobib see ka algajatele. Oleme korduvalt näinud, et pärast harjutuste sooritamist nad teinekord ise ka ei usu, milleks just võimelised olid.
Kas akrobaatiline jooga eeldab ainult segapaaris harjutuste tegemist või saab seda teha ka näiteks lapsevanem lapsega või kolme-neljakesi? Kellele seda stiili soovitate?
Akrojooga jaoks on vaja vähemalt kahte inimest. Alles alustanute puhul on tugevalt soovituslikud 3-4 liikmelised grupid. Sellist eeldust, et grupid peaksid koosnema ainult segapaaridest, ei ole. Mõningaid elemente on lihtsam alguses sooritada endast kergema „lendajaga“ (isik, kes asub teise jalgade/käte peal), kuid „spotterite“ (julgestajate) olemasolul võivad gruppides olla ka ainult mehed või ainult naised. Teisi harjutusi jällegi on parem teha, kui partneril on umbes sama kehakaal. Alati vahetatakse gruppe vastavalt harjutuste iseloomule. Väga teretulnud ja rõõmustav on näha, kui akrojoogat teevad lapsevanemad lastega, kohtaks seda vaatepilti vaid sagedamini. Kristin Hansen ongi hakanud korraldama Tartus akrojooga töötubasid peredele, need on olnud ülimalt toredad! Soovitaksingi seda joogastiili headele sõpradele/sõbrannadele, paaridele ja lapsevanematele, kes tahavad koos lõbusalt ja füüsiliselt väljakutsuvalt aega veeta.
Millist mõtteviisi akrojooga arendab?
Akrojooga arendab liikumist hindama, tähtsustama ja nautima. Usun, et see aitab enesekesksete mõtteviiside juurest suunduda mõistvamate ja empaatilisemate mõtteviiside juurde, sest kui paljudes spordialades ollakse tähelepanu keskpunktis üksi, siis akrojoogas on tähtis tunnetada ja mõista, mida vajab ja soovib partner.
Kui kaua on seda Eestis harrastatud ja palju on osalejaid?
Akrojooga saab Eestis sel aastal seitsmeaastaseks ning tänavu on pärast aastast puhkepausi toimumas jälle Eesti akrojooga festival AcroFestonia 2019 (vaadake facebookist!), kus läbi aastate on meid kokku tulnud 60-70 akrohuvilist nii Eestist kui ka välismaalt. Pakun, et Eestis on umbes 30-40 regulaarset harrastajat.
Kas seda joogastiili on ka varem Joogafestivalil tutvustatud ja kuidas see vastu võeti?
Minu jaoks on see teine aasta Joogafestivalil akrojoogat tutvustada, mu partneri Kristin Hanseni jaoks juba neljas-viies kord. Suuruselt järgmiseks festivaliks ongi olnud AcroFestonia, kus Eestis on olnud võimalik akrojoogaga tutvuda. Ma ei ole veel täheldanud, et akrojoogat proovides oleks kellelgi negatiivseid emotsioone olnud, neile pole lihtsalt kohta. Festivalidel alati midagi toimub, tuleb kellegagi koos midagi teha, sooritada midagi uut ja huvitavat. Kui kellelegi polegi miski meeldinud, on osatud seda hästi varjata. J
Mis on selle joogastiili eelised võrreldes tavapärase joogaga?
Minu jaoks on akrojoogal võrreldes tavapärase joogaga kaks erinevust. Kõigele sellele positiivsele, mille toovad endaga kaasa teised joogastiilid, lisandub lihtsalt üks inimene, kellega koos on lõbusam aega viita ja teiseks saab veel tugevaks ka!
Milliseid joogastiile olete veel praktiseerinud ja teistele õpetanud?
Olen natuke proovinud Hatha ja Ashtanga joogat, kuid pole neid kellelegi õpetanud.
Kui oluline on teile osavõtt Joogafestivalist ja milliseid teisi esinemisi kavatsete seal kindlasti jälgida?
Olen väga tänulik, et Kristin Hansen mu järjekordselt kaasa võtab, usun, et see on suurepärane võimalus uutele joogahuvilistele akrojoogaga tutvumiseks. Kavatsen ise festivalil kindlasti osaleda päris mitmel joogatamisel, näiteks Strong, Wild and Free, YOGAFUNC ning Love & Gratitude Flow.
