Loo kokkulepped iseendaga!

Väärtuslik raamat “Neli kokkulepet-tolteegi tarkuseraamat” jagab iidsetel õpetustel tuginevaid tarkusi – kokkuleppeid iseendaga. Need kokkulepped suunavad meid oma elus olema avatud vabadusele, õnnele ja armastusele.

See, millele suuname enda tähelepanu, määrab, millisena tajume maailma. Õppimine toimub läbi selle, et suuname millelegi tähelepanu ning teeme oma järelduse selle kohta, kuidas asjad toimivad – loome uskumuse millegi suhtes.
Lapsena ei saanud me enda uskumusi valida, vaid leppisime selle informatsiooniga, mida meie vanemad, kasvatajad ja sõbrad meile edastasid. Kui oleme millegagi nõus, siis ka usume seda.

Kuna enamus õpetusi põhineb sellel, mis on hea ja mis on halb, siis oleme õppinud andma asjadele (sealhulgas endale ja teistele) hinnanguid. Tahe teha asju, mille eest kiidetakse ja vältida asju, mille pärast laidetakse, on viinud selleni, et püüame käituda nõnda, et teised meie tegevust heaks kiidaksid. Me kardame, et meid hüljatakse ja see hirm tekitab tunde, et ma pole piisavalt hea.

Ent kuivõrd tõesed on need uskumused, mille põhjal meie sisemine kohtunik meie tegudele hinnanguid annab?

Inimeste suurim hirm on olla tõeliselt elus, väljendada seda, kes nad tõeliselt on.
Mis on aga kõige naljakam selle juures, et kogu elu vältel pole keegi teine teinud meile nii palju haiget, kui me ise. Kahetsuse ja muretsemise kaudu süvendame enda emotsionaalseid haavu.

Need piiravad kokkulepped (piiravad uskumused) röövivad meilt energiat. Selle energia taastamiseks on tarvis sõlmida uued edasiviivad kokkulepped iseendaga.

Toome teieni need äärmiselt lihtsad, ent sügavad põhimõtted!

• Olen laitmatu enda sõnades.
• Iga inimene on võlur – sõnad on tema loitsud.
• Iga kord, kui klatsime kedagi, loome musta maagiat. Iga kord, kui ütleme midagi head, loome tervendavat maagiat.
• Laitmatu tähendab seda, et me ei tee iseendale kurja. Ühtlasi tähendab ka seda, et me ei tee teistele kurja. Me loobume hinnangutest ja süüdistustest ning võtame vastutuse enda sõnade ees.
• Kõnelen ausalt. Väljendan seda, mida usun.
• Ütlen seda, mida tõeliselt mõtlen. Ma ei pea leidma põhjendust või vabandust kasvõi selleks, et võiksin teisele inimesele öelda, et teda armastan.
• Kõnelen enda ja teiste hüvanguks. Loobun enda maha tegemisest ning teiste klatšimisest.
• Kasutan enda sõna jõudu tõe ja armastuse loomiseks. Iga sõna ja ütlusega külvan headust endas ja enda ümber.
• Olen laitmatu enda sõnades ja külvan viljakatesse meeltesse häid edasiviivaid sõnu ja ütlemisi.
• Ma ei võta midagi isiklikult.
• Teised ei tee asju sinu pärast, nad teevad seda iseenda pärast.

Meil on kombeks teha oletusi kõige suhtes. Oletuste tegemise juures peitub probleem selles, et me kipume uskuma, et need ongi tõesed.
Täpsustavate küsimuste küsimise asemel kipume tegema oletusi. Seejärel kaitseme neid oletusi, püüdes näidata, et keegi teine eksis.
Suurim oletus, mida inimestena teeme, on oletus, et kõik näevad elu nagu meie. Me oletame, et teised mõtlevad, tunnevad ja hindavad elu nii nagu meie. Ühtlasi teeme oletusi iseenda kohta ja see tekitab sisemisi konflikte.

Me oleme sündinud õigusega olla õnnelik. Väljendame iseenda jumalikkust tõeliselt elus olemise ja armastuse kaudu.

Ükskõik, millised on olud, lihtsalt annan endast parima.

Toimetas Tuuli Mäemat