Valgusesaar: Armastus on looming

Armastus on kogu Loomingu allikas. Armastus on tegelikult teadvus ise, mis on loonud kõik universumid, dimensioonid ning maailmad, milles me elame. Kui vaatleme teisi maailmu meile omasest dualistlikust vaatepunktist, näeme kõike olemasolevat jagunevat kolmeks. Vaatleme aega mineviku, oleviku ja tulevikuna. Näeme ruumi x-, y- ja z-telgedena. Suurusjärke jagame mikrokosmoseks, meile harjumuspäraseks maailmaks ning makrokosmoseks. Nimetame seda kõike kolmainsuseks, millel põhineb Reaalsus.

Alates aatomiosakestest kuni suurte galaktikateni hoitakse arvul kolm põhinevat Reaalsust koos jõudude poolt, millele oleme andnud erinevaid nimesid, kuna vaatleme neid eraldiseisvate ning üksteisega seostumatutena. Aatomeid hoiavad koos tuumajõud ning need on näiliselt erinevad gravitatsioonijõududest, mis seovad planeete päikestega ja päikeseid teiste päikestega. Ent on need jõud siis tõesti nii erinevad? Võib-olla seisneb ainus tõeline erinevus dimensioonilises tasandis, kus nad manifesteeruvad.

Armastus on ka teatud vibratsioon teadvuses, mis inimeste vahel kogetuna neid ühte seob. Ilma armastuseta on abielu vaid tühi kest ning tavaliselt see ka laguneb. Mõnikord jääb abielu püsima vaid sellepärast, et säästa lapsi, kuid kas pole see siis samuti armastus, mis antud juhul abielu koos hoiab – nimelt armastus laste vastu? Meil võib olla ka teisi põhjusi jätkamata suhet, kus jääb puudu armastusest, kuid see pole kunagi ligilähedanegi tõelisele armastusele rajatud suhtele. Armastus on side, mis on kõigist teistest sidemetest tugevam. Armastuse nimel on inimesed valmis surema.

Ma usun, et kõik universumis olev peegeldab teadvust. Selle põhjal, mida olen näinud ja tunnetanud, on kogu energia teadvus, sõltumata sellest, kuidas seda nimetatakse – elektriks, magnetismiks, elektromagnetilisteks väljadeks, soojuseks, kineetikaks, tuumajõuks, gravitatsiooniks vms. Tuginedes nimetatud uskumusele, võime näha, et kuna valemi e=mc² järgi on energia arv, mida saadakse mateeria ja valguse kiiruse ruudu korrutisest, pole ka mateeria ise muud kui teadvus, ainult et kristalliseerunud kujul. Sellest maailmapildist lähtudes omab kõik olemasolev teadvust. Ja teadvus on valgus, mis peegeldub tagasi ka välises maailmas olevalt mateerialt, luues samal ajal igal hingetõmbel seda välist maailma. Teadvuse siseilm – unenäod, nägemused, tunded, emotsioonid, seksuaalenergia, kundalini ja isegi meie tõlgendused välismaailmast – kõik see on mateeria allikas ning selle alus, kuidas on mateeria meie ümber korraldatud: e=mc². Armastusel on siduv roll selles võrrandis. Meile on omane suur loomejõud. Oleme selle küll unustanud, kuid nüüd on käes aeg meenutada.

Just sellepärast vajabki elav Mer-Ka-Ba elusolekuks armastust. Armastuseta on Mer-Ka-Ba elutu ja sureb peagi. Naiselik aspekt, armastus, peab tasakaalustama meespoolt või ellujäämine pole võimalik.

Armastus on see, mis suudab muuta vee veiniks. Armastus on see, mis suudab inimese surmast tagasi tuua. Armastus on see, mis suudab tervendada sind ja teisi. Armastus ja ainult armastus tervendab selle maailma. Seega, kui keegi räägib tervendamisest armastust mainimata, ei kajasta selle inimese jutt tõde. Meditsiinis on vaid teatud asjad võimalikud. Kuid armastuse abil on kõik võimalik. Armastuse seisukohalt vaadatuna pole ravimatu haigus midagi muud kui valgus ning keha aatomeid saab ümber struktureerida nii, et nad loovad täiusliku tervise. Armastuse puudumine on kõigi hädade ja haiguste allikas, sest ainult armastus loob kaoses korra ning armastuse puudumise tagajärjeks on alati kaos.

Tervenemine leiab aset vaid armastuse kohalolekul

80-ndate teisel poolel viisime läbi uurimuse, et näha, kas erinevatel tervendajatel võiks ka olla midagi ühist. Me uurisime paljusid tervendajaid, kellest enamik kasutas tervendamiseks erinevaid tehnikaid ning meetodeid. Esindatud olid pea kõik teadaolevad tervendusmeetodid. Uurisime kätega tervendajaid, kirurge, kes opereerivad ilma skalpellita ja üksnes vaimujõul, reiki meistreid, praanaga tervendajaid, indiaani ravitsejaid, šamaane, nõiakunsti praktiseerijaid, sensitiive jne. Me uurisime energiat, mida nende kehad välja kiirgasid, kui nad oma tööd tegid, ning avastasime, et siinuslaine muster oli nende kõigi puhul peaaegu et identne – muster koosnes kolmest kõrgest ning ühest madalamast lainest, mis pidevalt vaheldudes kordusid – ning seda mustrit loov allikas paiknes universaalses südametšakras.

See oli geomeetrilisest vaatepunktist väga huvitav, sest südametšakrast üles- ja allapoole jääva hingamiskanali lõikude pikkused on vastavalt siis üks osa meesaspekti ja kolm osa naisaspekti. Nimetatud muster oli omane kõigile tervendajatele – vähemalt siis, kui nad tervendasid. Nende kese paiknes tervendamise hetkel Kristuse tšakras, mis asub rinnakuluu alumisest tipust veidi ülalpool ning on peamine tšakra universaalse tingimusteta armastuse kogemiseks!

Tänu sellele uurimusele ja teistele isiklikele kogemustele usun ma nüüd, et pole kuigi oluline, millist tervendustehnikat (või -tehnikaid) inimene kasutab. Tehnika annab tervendajale lihtsalt raamistiku, millele tema mõistus saab keskenduda, kuid tegelik tervendus leiab aset üksnes selle armastuse tõttu, mida tervendaja tervendatavale jagab. Tervendaja armastus inimese vastu on see, mis tervendab, mitte aga tema teadmised. Seega on tõe varjamine rääkida tervendamisest ilma armastust mainimata.

Inimeste, linnade või kasvõi kogu planeedi tervendamine on üks ja see sama. Ainus erinevus seisneb vajamineva armastuse hulgas.

Mõistusel on teadmised mateeriaga manipuleerimiseks, kuid armastus pole mitte ainult võimeline mateeriat muundama, vaid seda ka ilma igasuguse pingutuseta tühjusest looma. Ükskõik, milline ka poleks probleem, mis tervendamist vajab, armastus leiab alati tee. Tõelisel armastusel piirangud puuduvad.

Milline on küll see loor, mis takistab meil seda võimast tõde nägemast ning selle järgi elamast? Need on meie uskumuste mustrid, mis meid piiravad. See, mida me usume tõde olevat, ongi meie piirang. Kui arstid meile ütlevad, et teatud haigus on ravimatu ning me seda usume, ei suuda me ennast tervendada. See uskumus halvab meid. Siis peamegi nimetatud uskumuse järgi elama, isegi kui see tähendab suurt piina ning ebamugavust kogu ülejäänud eluks. Ainult ime, midagi palju suuremat, kui me ise, suudab selle halvava uskumuste mustri purustada. Seega on meie mõistus tervenemise takistaja. Kui meid juhib mõistus ja mitte süda, siis kannatame me peaaegu alati.

Lubage mul rääkida teile üks tõestisündinud lugu naisest, kes saavutas võidu oma mõistuse ning uskumuste mustrite üle. Tema nimi on Doris Davidson.

Doris haigestus lastehalvatusse ning enne, kui ma temaga kohtusin, oli ta veetnud juba kaksteist aastat ratastoolis. Arst oli talle öelnud, et ta ei saa enam kunagi käia ning ta oli selle „faktiga“ leppinud. Ta elas üksi oma pojaga, kes tõi ohvriks oma isikliku elu, et ema eest hoolitseda.

Ühel päeval sattus Doris Katrina Raphaelli raamatutele kristallidega tervendamisest. Teda köitis Katrina väide, et kõik haigused on ravitavad. Tänu Katrina sõnadele hakkas ta esimest korda pärast paljusid aastaid uskuma tervenemise võimalikkusse. Ta helistas abi saamiseks Katrinale, kuid mingi põhjusel palus Katrina tal hoopis mulle helistada.

Kui Doris mulle helistas ning abi palus, ütlesin talle, et pean enne, kui teda aidata saan, luba küsima ning et helistan talle pärast tagasi. (Me räägime loa küsimise tähtsusest selles peatükis veel edaspidi.) Ma suhtlesin inglitega ning luba tervendamiseks anti. Nad palusid mul teha mitte tavapärast tervendustööd, vaid töötada ainult tema uskumuste mustritega. Nad ütlesid, et niipea, kui ta tõeliselt usub, et tervenemine on võimalik, terveneb ta iseenesest.

Ja nii helistasin ma talle tagasi ning me üksnes rääkisime. Kord nädalas, paljude kuude vältel me ainult rääkisime ning alati teemadel, mis aitasid tal saavutada usku sellesse, et ta suudab ennast tervendada. Kuid kõigi nende kuude jooksul ei toimunud tema olukorras mingeid muudatusi.

Siis ühel päeval helistas ta mulle ning juba tema häälest ja otsusekindlusest võis aru saada, et ta oli muutunud. Ta teatas, et oli teinud otsuse. Ta oli otsustanud, et ei istu enam kunagi ratastooli. Ja nii müüs ta oma ratastooli maha ning arst määras talle spetsiaalsed klambrid puusade ja jalgade toetamiseks. Dorise jalad olid pikaajalisest istumisest väga nõrgaks jäänud. Lisaks klambritele vajas ta ka neljajalgset kõndimistuge, mis aitas tal püsti seista. Nende abivahendite toel möödus palju kuid.

Siis ühel päeval tundis ta, et tema jalad olid muutunud piisavalt tugevaks ning ta läks üle tavaliste karkude kasutamisele. See toimis ning Doris muutus üha kindlamaks selles, et suudab end ise tervendada.

Tema jalad muutusid nii tugevaks, et puusatoed polnud enam vajalikud ning sestpeale kasutas ta oma jalgade toestamiseks vaid põlvetugesid. Ta kõndis juba väga hästi ning tundis end nii enesekindlana, et palus pojal kodust lahkuda, et too saaks lõpuks oma elu elama hakata. Ta oli nüüd võimeline hoolitsema enese eest ilma välise abita.

Siis jõudis kätte tähtis päev. Doris oli võimeline kõndima ilma karkudeta, kasutades vaid tugesid. Ta oli nii erutunud, et mul oli raske temaga telefoni teel rääkida. Mõni päev hiljem läks ta California Autoregistrikeskusse, et hankida autojuhiluba. Kohe pärast seda müüs ta maha oma maja, ostis tuliuue auto ning sõitis Taosesse New-Mexicos, kus ma tol ajal elasin, ning osales ühel mu Elulille seminaridest. Ta kõndis seminariruumi ilma välise abita sisse ning tal oli nii lai naeratus näol, et näis, nagu tõuseks ta kohe õhku. See naine oli täiesti muutunud.

Üheksa kuud hiljem kõndisin ma mööda Taose tänavat ning nägin Dorist, kes tuli joostes minu poole. See oli esimene kord, mil ma temaga pärast seminari rääkisin. Ta oli läinud Katrina juurde tööle ning kadunud mõneks ajaks mu elust. Nüüd keerutas ta end mu ees ning demonstreeris, et kõik jalgu toetanud klambrid on kadunud. Ta vaatas mulle otsa ning ütles: „Drunvalo, ma olen täielikult tervenenud, sajaprotsendiliselt. Ma olen nii õnnelik. Ma armastan sind.“ Ja ta tantsiskles minema. Ma vaatasin, kuidas ta mööda tänavat eemaldus, ilma et oleks olnud märgata jälgegi kunagisest lastehalvatuse põdemisest ning ratastoolis veedetud kaheteistkümnest aastast.

Igal aastal, viis või kuus aastat järjest, saatis ta mulle tänutäheks jõulukaardi. Kuid ma polnud teinud midagi; ta tervendas ennast ise. Ta mõistis probleemi ning uskus kogu südamest, et on tõesti võimalik ennast tervendada – ja siis ta loomulikult tegigi seda.

Meenutage naist, kes lihtsalt puudutas Jeesuse rüüd, et end tervendada, ning kellele Jeesus ütles: „Mu tütar, rõõmusta, sinu usk on sind aidanud.“

See, mida te usute olevat tõde, on teie piirang. Kui te aga piirangutesse ei usu, olete vaba.

„Tervenda end ise“

On olemas enese tervendamine ja teiste tervendamine. Te peate alati alustama iseendast. Kui te ei suuda tervendada iseennast, kuidas suudaksite te siis tõeliselt aidata  teisi inimesi? Seega alustagem teie enda energiaväljast, teie Mer-Ka-Ba’st.

Kuna hingamine ja Mer-Ka-Ba meditatsioon on seotud, usun ma, et kui praktiseerida iga päev teadlikku hingamist ning hoida praanavoogu voolamas läbi oma keha, saavutate lõpuks tervise. Siiski võite terveneda ka palju kiiremini, kui mõistate, et Mer-Ka-Ba on elus ning vastab välja sees oleva vaimu teadvustatud taotlustele.

Tänu täiuslikult tasakaalustatud mees- ja naisenergiale mõjub praana, mida inimene Mer-Ka-Ba välja sees hingates vastu võtab nii, et mõningad haigused kaovad vaid tänu hingamisele. Te võite tunda suurt muutust paljude, ehkki mitte kõigi terviseprobleemide puhul. On aga probleeme, mida on võimalik tervendada üksnes haiguse sügavama olemuse mõistmise kaudu.

Järgnev lugu aitab teil mõista, mida tähendab haiguse olemus. See juhtus umbes 1972. aastal, mil elasin oma naise ja lastega Kanada metsades. Mu naine ja mina õppisime hüpnoosi. Me olime õppinud, kuidas lahkuda kehast ning lennata majas toast tuppa. Me korraldasime isegi katseid, et näha, kas meie kogemused on tõelised.

Üks katsetest oli lihtne. Kui mu naine oli transiseisundis, lahkusin toast, läksin teise ruumi ning muutsin seal toas midagi viisil, mida ainult mina teadsin. Kui ma tagasi tulin, palusin ma tal lennata teise ruumi ning rääkida, mida ta näeb. Ta kirjeldas kõike täiuslikult. See oli aeg, mil hakkasin mõistma, et elu Maa peal on erinev sellest, milleks olin seda seni pidanud.

Me tegime palju katseid, mõned neist olid tunduvalt keerulisemad. Üks näiteks seisnes selles, et mu naine lendas (astraalprojekteerumise ehk kaugvaate teel) raamatupoodi ning võttis riiulist raamatu, mida polnud lugenud kumbki meist. Seejärel avas ta raamatu teatud leheküljelt ning luges selle mulle ette. Ma kirjutasin teksti üles, kaasa arvatud lehekülje number. Järgmisel päeval läksime raamatupoodi, et vaadata, mis sellel raamatuleheküljel seisis. Alati vastas üleskirjutus täpselt raamatus olevale tekstile. Aja möödudes mõistsime üha enam Reaalsuse olemust ning seda, kuidas sobitus teadvus suurde pilti.

Siis ühel päeval kuivatasin ma pliidil malmpanni. Olin selle viieteistkümneks minutiks pliidile unustanud ning see oli praktiliselt oranžikas-punane. Mu naine astus tuppa ning võttis midagi mõtlemata panni. Üritasin teda hoiatada, aga kõik juhtus nii kiiresti, et ma ei jõudnud seda teha. Ta haaras vasaku käega panni ning astus umbes kolm sammu edasi, enne kui keha põletusele valuga reageeris. Siis pillas ta panni maha, hakkas karjuma ning sai täieliku šoki.

Ma jooksin kohe ilma mõtlemata tema juurde ning vaatasin ta kätt. Ta oli selle väga tõsiselt ära põletanud ja ma ei teadnud, mida teha, kuid pistsin siiski käe külma voolava vee alla. Hoidsin ta kätt mõne minuti vee all, kuid siis võttis miski minus juhtimise üle. Ma vaatasin talle otsa ning ütlesin, et viin ta parem transiseisundisse. Ta nõustus. Esimene asi, mida ma talle ütlesin, oli see, et valu kaob. Valu lakkaski kohe. Tema silmad olid nüüd suletud ning ta oli lõdvestunud. Otsustasin minna sammu võrra kaugemale.

Ma vaatasin tema peopesa, hoides põletada saanud kätt. Ütlesin, et sel ajal, kui ma loen kolmeni, läheb käsi tagasi normaalolekusse. Sel hetkel, kui ütlesin sõna „kolm“ – umbes kaks või kolm sekundit pärast seda – tervenes ta käsi täielikult. Ma nägin seda omaenda silmadega ning see muutis mu elu. Sellest hetkest teadsin, et kõik, mida ühiskond ja mu vanemad mulle kunagi Reaalsuse kohta on rääkinud, pole tõsi. Keha on valgus ning reageerib teadvusele. Ta vastab sellele, mida inimene tõeliselt usub.

Pärast seda päeva korraldasime me palju eksperimente, mis tõestasid kahtlusteta, et Reaalsus on valgus, sõna otseses mõttes valgus, mitte tahke aine, ning et seda hoiab koos teadvus. See oli mu elu esimene oluline tervendamise õppetund. Mul kulus palju aastaid, enne kui suutsin mõista, et seda, mis juhtus mu naise käega, saab laiendada ka kõigile teistele tervendusjuhtumitele antud Reaalsuses. Nii näiteks saab haigestunud organ, mis on juba peaaegu hävinenud, terveneda täielikult üksnes teadvuse jõul.

Mul oli kord sõber nimega Diana Gaze, kes juhtis mõnda aega New Yorgis televisioonisaadet „Pilguheit tulevikku“. Ta tavatses filmida kõiksugu vaatemängulisi tervenemisi ning näidata neid oma saates. Kui saatesari aastaid hiljem lõpule jõudis, kavatses ta oma viimases saates (mis aga ei jõudnudki teleekraanile) näidata ühe üheteistaastase poisi imepärast tervenemist. Ta oli filminud poisi tervenemisprotsessi terve aasta jooksul ning oli selle filmiga praktiliselt valmis, kui saatesari äkitselt lõpetati.

Kui see poiss oli väike, armastas ta koguda salamandreid. Kas teate, et kui salamander kaotab jala või saba, kasvatab ta kaotatu asemele lihtsalt uue. Poisi vanemad polnud talle kunagi rääkinud, et see kehtib ainult salamandrite ja mitte inimeste puhul. Kuna nad polnud talle seda rääkinud, ei teadnud ta seda. Ta uskus, et kõik elusolendid, kaasa arvatud inimesed, on samuti võimelised kasvatama endile uusi jäsemeid. Kui ta oli umbes kümneaastane, kaotas ta oma jala. Ja mida ta selle peale tegi? Ta lihtsalt kasvatas endale uue jala.

See kõik on Dianal video peal. Video viimases osas kasvatas poiss endale varbaid. Tal kulus selleks kõigeks ligikaudu aasta. Kas on midagi, mis pole võimalik? Kõik sõltub teie uskumustest – sellest, mida te usute olevat võimalik ning piirangutest, mida te endale sealjuures peale panete.

Kui olete end kord täielikult tervendanud ning mõistate siin käsitletud teema olemust, võib vaim paluda teil hakata tervendama teisi. Kuid kui teil palutakse saada tervendajaks, on vaja mõista veel palju muudki.

Teiste tervendamine

Teil pole õigust tervendada kõiki, keda ise tahate, isegi kui te suudaksite käia ringi ning teisi inimesi paljalt oma puudutusega täielikult terveks ravida. See pole lubatud. Siin Maa peal elades käime me koolis ning igaüks vajab oma kogemusi. Te ei saa teisi tervendada üksnes selle tõttu, et te seda tahate või kuna inimesed seda vajavad või väärivad. Te peate esmalt luba küsima.

Miks on vaja luba küsida? Me ei näe oma kolmanda dimensiooni vaatepunktist suurt plaani. Me ei tea, millised on meie tegude tegelikud tagajärjed. Me võime arvata, et teeme inimesele teda tervendades suure teene, kuid tegelikult teeme talle sellega hoopis kahju. Me elame kõik kosmilises meenutamise koolis. Haigus võib olla just see, mille kogemiseks inimene Maa peale tuli. Tänu oma haigusele võib ta õppida kaastunnet ning teda tervendades võtate temalt selle võimaluse. Pange oma ego kõrvale ning tervenemine leiab aset loomulikul teel.

Nii toimin mina. Esiteks küsin ma luba oma kõrgemalt minalt, paludes arusaamist, kas teatavale inimesele tervenduse pakkumine on kooskõlas jumaliku plaaniga. Kui saan jaatava vastuseks, tuleb mul antud inimese käest otse küsida (juhul kui see on võimalik), kas ta üldse tahab, et ma teda tervendaksin. Kui inimene nõustub, võtan järgnevalt ühendust tema kõrgema minaga ning küsin, kas tervendamine, mida ette võtta soovin, on kooskõlas jumaliku plaaniga. Mõnikord saan ma loa, mõnikord mitte. Kui ma luba ei saa, ütlen lihtsalt, et kahjuks ei saa ma teda siiski aidata ning lasen loodusel omatahtsi liikuda. Kui saan vastuseks jah, siis toimin ma järgmiselt.

Et vältida vääritimõistmist, lisan siinkohal, et kui ma ütlen: „Siis toimin ma järgmiselt“, ei tähenda veel, et teie peaksite samamoodi toimima. Kasutan oma meetodit näitena, aitamaks teil mõista loa küsimise tähtsust, kuid kindlasti pole see konkreetne protseduur iseenesest dogma.

Inimese kõrgem mina teab täpselt, kuni kõige väiksemagi detailini, mis on valesti, seega jätkake suhtlemist inimese kõrgema minaga ka pärast seda, kui olete saanud loa tervendamiseks ning ta annab teile üksikasjalikke teadmisi haiguse olemuse kohta. Ma olen avastanud, et kui ma inimese kõrgema mina käest seda küsin, võib ta mulle isegi täpselt öelda, mida selle inimese tervendamiseks tuleks ette võtta. Mõnikord on see traditsiooniline tervendusprotseduur, kuid mõnikord on juhised mõistusele täiesti arusaamatud. Mingi inimesega töötades võib tema kõrgem mina paluda teilt (näiteks) seda, et maaliksite oma otsaette punase tähekese. Teie mõistus ei mõista selle vajalikkust, kuid kui antud inimene näeb punast tähekest teie otsa ees, vajutab see tema sees teatud nupule ning aset leiab silmapilkne tervenemine. Konsulteerige inimese kõrgema minaga, sest tema teab kõike.

Järgnevad ideed võivad erineda sellest, mida te tervendamisest teate. Säilitage lihtsalt avatud meel. Esiteks mõistan ma, et inimestel on erinevad arusaamad juba selle kohta, mis üldse on haigus, kuid nagu ma eespool rääkisin, on keha minu jaoks läbinisti valgus ning seega võib tema seisundit väga kergesti muuta, kui mõistus suudab tervenemist aktsepteerida. Sellest lähtudes näen ma kogu keha, kaasa arvatud haigust, energiana. Minu jaoks pole oluline ei haiguse tekkepõhjus ega kulg – haigust loovad nagunii üksnes inimese mõtted. Näen nii keha kui ka haigust lihtsalt energiana.

Olen avastanud, et tervendada ja positiivset energiat kehasse suunata on kõige lihtsam siis, kui vana, negatiivne ja „haigestunud“ energia sealt enne eemaldada. Olen avastanud, et energia, nii negatiivne kui ka positiivne, kuuletub väga hästi inimese poolt püstitatud taotlusele. Ütleme näiteks, et inimese mõlemal silmal on kae ning ta on täiesti pime. Arstid ütleksid, et nüüd ei aita muu kui vaid kae eemaldamise operatsioon.

Minu vaatepunktist on kae lihtsalt energia. Sirutaksin sõrmed silmade poole ning kasutades taotlust, haaraksin sellest energiast kinni ning tõmbaksin vana ja haige energia kehast välja. Erinevatel tervendajatel üle kogu maailma on palju erinevaid meetodeid, mida selle kahjustatud energiaga pärast kehast väljatõmbamist peale hakata. On selge, et seda ei saa lihtsalt niisama vedelema jätta või muidu võib see mõne teise inimese külge nakkuda.

Filipiinide praanatervendajad kujustavad haige energia põletamiseks ja muundamiseks kaussi violetse leegiga. Igaühel on energia muundamiseks erinevad meetodid. Mulle ütlesid inglid, et saadaksin selle Maa keskpunkti, kus Maa-Ema nimetatud energia vastu võtab ning positiivseks energiaks muundab. Minu jaoks on see meetod siiani väga hästi toiminud.

On palju erinevaid ideid selle kohta, kuidas genereerida kehasse suunatavat tervendavat praanat ehk positiivset energiat. Chi-kungi meistrid ammutavad seda loodusest. Filipiinide praanatervendajad tõmbavad seda Päikeselt. Kuna õpite Mer-Ka-Ba meditatsiooni, on teil eriline eelis, sest olete võimelised läbi tooma piiramatus koguses puhast praanat neljandast dimensioonist. Nagu teile 13. peatükis näidati, ümbritseb südametšakrat kahe praanavoolu kohtumispunktis kahe käelaba pikkuse diameetriga praanakera. Kümnendal hingamisel see kera laieneb, et ümbritseda inimese keha, kuid samas jääb ka esmalt tekkinud väiksem sfäär alles. See ongi allikas, millest võite ammutada tervendamiseks vajalikku praanat.

Kasutades taotlust visualiseerige, et sellest teie südant ümbritsevast kerast liigub energia tervendamist vajavale inimesele. Energiat on piiramatus koguses, seega, niipea kui te seda välja annate, voolab uus asemele. Te võite kujustada, kuidas tervendav energia teie käsivartesse ning seejärel peopesadesse liigub, suundudes seejärel tervendatava inimese kehasse – just sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Ja tegelikult pole isegi oluline, kus asub tervendust saav inimene välismaailmas. Te võite saata talle energiat, kasutades taotluse jõudu ning tervendav energia jõuab temani.

Kui olete eemaldanud moonutatud energia ning asendanud selle puhta praanaga, seisneb viimane samm selles, et teil tuleb vaimusilmas näha seda inimest tervenenuna – ning nähke teda tervena (see on väga oluline!) ka kolme kuu pärast tulevikus. Te teate, kui see on nii.

See tervendusmeetod on väga lihtne, kuid see toimib. Pidage meeles, et tegelikult on armastus see, mis lubab tervenemisel aset leida.

Viimane lugu ja sõnum

Ma olen kindel, et te olete kuulnud seda ütlust: „Ei ole olemas mingeid muid piirangud kui need, mida me ise endale peale paneme.“

Diana Gazes, kellest rääkisime ühest varasemas loos, lõpetas oma saatesarja ning läks Havaile, eesmärgiga õppida tundma iseennast. Ta eemaldus kogu filmimaailmast. Ta suutis vaadata lusikat ning painutada seda mõttejõuga ja ta õpetas inimestele, enamasti korporatsioonides, kuidas töötada ülemeelelise energiaga. Ta oli väga vaimne inimene ning tahtis seda osa endast veelgi enam tundma õppida. Igatahes oli ta Havail ning me otsustasime tema soovil viia läbi ühe sensitiivsusel põhineva eksperimendi. Selle eksperimendi üksikasjad pole olulised, kuid me kavatsesime seda teha kümne päeva jooksul ning iga päeva õhtul pidin ma talle helistama, et kontrollida tulemusi.

Ma tegin seda esimesel päeval ning helistasin talle, ma tegin seda teisel päeval ning helistasin talle. Kolmandal päeval otsustasin ma: „Ma arvan, et ma ei osale täna eksperimendis ning vaatan, mis juhtub.“ Pärast seda, kui eksperiment pidi olema lõppenud, helistasin ma talle, kuid keegi ei vastanud. Midagi oli juhtunud. Teda polnud kohal. Ma ei teadnud, mida teha, seega küsisin inglitelt: „Mida ma nüüd tegema peaksin?“ Nad ütlesid: „Siin on telefoninumber. Helista talle.“

See telefoninumber tuli nagu selgest taevast ning ma valisin selle numbri, oodates, mis juhtub. Minu väikeseks üllatuseks (inglid ei eksi kunagi) võttis Diana toru. Ütlesin: „Tere Diana,“ ja tema ütles: „Kes räägib?“

„See olen mina, Drunvalo.“

„Drunvalo?“

Ma ütlesin: „Jah, kuidas sul läheb? Su hääl kõlab kuidagi veidralt.“

Ta ütles: „Drunvalo? Kuidas …?“ Ta vaikis mõne hetke ning ütles siis: „Kuidas see võimalik on? Drunvalo, ma möödusin just telefoniputkast, kui see telefon selles helises. Kuidas sa seda tegid?“

Nii et … uskuge iseendasse ning usaldage ennast. Jumal elab teis kõigis. Siin pole kahtlust. Te võite tervendada igaühte. Te võite viia oma keha ja kogu maailma armastuse abil täiuslikku tasakaalu. Elu voolab ning muutub imeliselt kergeks.

Allikas: Valgusesaar.ee

Drunvalo Melchizedek
Katkend raamatust “Elulille iidne saladus” II osa