RAAMATUREEDE I Eesti raamatu aasta puhul avati Tallinnas erakordne kääbusraamatute näitus

2025. aasta on kuulutatud Eesti raamatu aastaks ja selle auks on Kiek in de Köki suurtükitornis välja pandud näitus kääbusraamatutest. Näha saab kõigi aegade kõige väiksemaid raamatukesi, kus kõrvuti eestikeelsetega on eksponeeritud veel seitsmes erinevas keeles kääbusraamatuid, ühtekokku 65 eksemplari.

Kääbusraamatuks loetakse raamat, mille lehekülje suurim mõõt on kuni 100 millimeetrit. See rahvusvaheliselt tunnustatud bibliofiilne mõõt on kujunenud raamatukollektsionääride kokkuleppena. Tänapäevane vabam formaat on 105 × 74 mm, mis tekib A4-formaadis lehe voltimisel poognaks.

Kääbusraamatu väikeesed mõõtmed mõjutavad nii selle sisu kui tehnilist teostust. Olenevalt ajast on kääbusraamatuid nimetatud veel miniraamatuteks, miniatuur-raamatuteks, koolibriraamatuteks või liliputraamatuteks.

Kääbusraamatute ajalugu ulatub kirjakultuuri algusaegadesse. Kääbusformaadis tekste leidus juba kirja loomise aegses Mesopotaamias, kus valmistati väikeseid savitahvleid, mis sobitusid mugavalt lugeja pihku. Antiikajast on teada Plinius Vanema kirjeldus pärgamendile kirjutatud Homerose eeposest „Ilias“, mis olevat olnud nii väike, et mahtus pähklikoore sisse. On leitud ka väikeseformaadilisi papüürusrulle.

Kääbusformaadis tekste leidus juba kirja loomise aegses Mesopotaamias, kus valmistati väikeseid savitahvleid, mis sobitusid mugavalt lugeja pihku.

Vanimad kääbusraamatu vormid on kalender ja almanahh. Esimesed kalendrid olid käsikirjalised, lihtsamad versioonid olid valmistatud ühest kokkuvolditud pärgamendilehest. Neid kanti kotis või karbiga kaasas. Almanahhid kinnitati nööri abil vöö külge või pisteti vöö vahele. 15. sajandil alustati kalendrite trükkimisega ja alates sellest ajast on suur osa kalendreid koodeksköites. Rohkem hakati koodeksvormis kääbusraamatuid valmistama alates gootika perioodist keskajal, põhiliselt isikliku kaasaskantava palveraamatuna.

Ka on teada, et 17. sajandil hakati hariduslikul eesmärgil välja andma lastele suunatud pöidlapiibleid, kuna märgati, et lastele meeldivad väikesed raamatud. Need olid sageli värsistatud lühikokkuvõtted täispiiblist. Esimene neist oli „Agnus Dei“ („Jumala Tall“) 1601. aastast, suurusega 29 × 30 mm. Kääbusraamatute kuldajaks loetakse 19. sajandit, mil need muutusid väga  populaarseks. Väikest raamatut oli mugav kaasas kanda, pista tasku või kotti, kinnitada vööle või riputada kaela.

Ameerika Ühendriikide kääbusraamatute ühing The Miniature Book Society määratleb kääbusraamatuid nelja allkategooriasse:

• macro-mini (3–4 tolli ehk 75–100 mm)
• miniature (2–3 tolli ehk 50–75 mm)
• micro-mini (1–2 tolli ehk 25–50 mm)
• ultra-micro-mini (vähem kui 1 toll ehk 25 mm)

Näituse kuraator Indrek Oper selgitab: “Kääbusraamat ei ole lihtsalt suvaline miniformaadis trükis. Lisaks kindlaksmääratud formaadivahemikele kehtib kokkulepe, et küljendatud teksti suurus peab inimesele, kellel ei ole nägemisraskusi, olema loetav ilma abivahenditeta.”

Lisaks kindlaksmääratud formaadivahemikele kehtib kokkulepe, et küljendatud teksti suurus peab inimesele, kellel ei ole nägemisraskusi, olema loetav ilma abivahenditeta.

Väga pikka aega olid Eestis trükitud väikseimateks eestikeelseteks raamatuteks „NSVLi hümn“ (1. ja 2. trükk vastavalt 1977. ja 1986. aastal). 2019. aastal lükkas need troonilt 25 × 20 mm suuruses „Eesti hümn“, mis oli välja antud Eesti hümni 150. aastapäevaks. Raamatut trükiti 25 nummerdatud eksemplari ja köideti pärgamenti. Veel on näitusel näha uhket leporellot ehk voldikraamatut 1846. aastast. Näituse pisimaks raamatuks on seitsmes keeles meieisapalveid sisaldav miniatuurne trükis suurusega 5 × 5 mm, mis on ühtlasi üks maailma väikseimatest trükistest.

Näituse koostaja Indrek Operi sõnul täieneb tema kääbusraamatute kogu müstilisel viisil ja iseenesest. Nii ongi vähem kui kuu aega avatud näitusele oodata sügisel lisapinda ja täiendust. Uude väljapanekusse jõuab ka ligi 15 miniraamatut, mille on kujundanud Eesti juurtega rahvusvaheliselt tuntud Harry Jürgens.

Kui soovid näha, kuidas tillukesse vormi mahub suur maailm, võiks Kiek in de Köki suurtükitorni sammud seada juba praegu. Need raamatud ei ole lihtsalt haruldased, vaid vaimustav näide kujundus- ja köitmiskäsitöödetailsusest.

Näituse eksponaadid:

1. Svenska Psalmboken. 362 lk, 65 × 95 mm. Göteborg, 1898. Sametköide
2. Svenska Psalmboken. 380 lk, 60 × 95 mm, Stockholm, 1887. Nahkköide
3. Heebriakeelne psalmide raamat. 256 lk, 65 x 90 mm. Jerusalem, 1960. Hõbetatud metallköide türkiissiniste kividega.
4. Svenska Psalmboken. 342 lk, 65 × 95 mm. Stockholm, 1893. Nahkköide
5. Den Swenska Psalm-Boken. 418 lk, 65 x 90 mm. Stocholm, 1889. Lederiinköide
6. V. Mochetti ja A. Bertini. Costumi della corte Pontificia. 90 × 100 mm. Rooma, 1846
   31 käsitsi koloreeritud gravüüri. Tiitellehel Paavst Pius IX (kod. nimega Giovanni M. Mastai Ferreti), kelle pontifikaat on jäänud ajalukku kõige pikemana: 31 aastat ja
   7 kuud (1846–1878). Vanim näitusel eksponeeritud kääbusraamat.
7.  – 10. Alberto Briceńo Polo. Vangelo Matteo, Marco, Luca, Giovanni. 8 × 12 mm. Tšiili, 2009. Neli itaaliakeelset evangeeliumi.

11. 11. Euroopa Liidu põhiõiguste harta. 88 lk, 26 × 32 mm. Pariis, 2008
12. Indrek Oper. Eesti Hümn. 14 lk, 20 × 25 mm. Tallinn, 2019
    Väikseim Eestis trükitud eestikeelne raamat. Pärgamentköide.
13. Euroopa Komisjon. Demokraatlikud muutused Euroopas. 80 lk, 25 × 32 mm. Pariis, 2009. Raamat on kahelt poolt vaadeldav. Lehitsemisel muutuvad pildid „elavaks“.
14. Sergei Mihhalkov. NSVL Hümn. 67 lk, 20 × 30 mm. Tallinn, 1977
15. Otto Ellandi. Kolm luuletust Leninist. 40 lk, 26 × 37 mm. Tallinn, 1970
16. Sergei Mihhalkov. NSVL Hümn. II trükk. 76 lk, 20 × 29 mm. Tallinn, 1986
17. Meieisapalved. 8 lk, 5 × 5 mm. München, 1960. 5 × 5 mm suurune ainulaadne käsitöö, mille valmistas 1960. aastatel Müncheni graafikapoes Waldmann & Pfitzner. Miniatuurne nahkköites kullaga kaunistatud raamat trükiti alla poole sentimeetri pikkuse kirjatüübiga. Sisaldab meieisapalveid seitsmes keeles: inglise, prantsuse, saksa, Ameerika inglise, hispaania, hollandi ja rootsi keeles. Raamat on pleksiklaasist käsitsi valmistatud ümbrises, mille põhi on suurendusklaasist. Üks väikseimatest trükitud raamatutest maailmas.
18. F. J. Wershoven. Deutsch-Italienisch wörtenbuch. 583 lk, 35 × 50 mm. Leipzig. Nahkköide
19. F. J. Wershoven. English-German liliput dictionary. 647 lk, 35 × 50 mm. Leipzig, 1928. Nahkköide
20. Ph. Gildemann. Raamat ilma sõnadeta. 10 lk, 48 × 60 mm. Narva, 1935. Vanim näitusel eksponeeritud eestikeelne kääbusraamat.
21. Sigrid Hempel. Halle. 375 lk, 55 × 57 mm. Leipzig, 1983
22. Jaan Anvelt. Oktoobrirevolutsioon Eestis. 50 lk, 35 × 50 mm. Tallinn, 1967
23. Andersen Nexø. German Democratic Republic. 245 lk, 38 × 53 mm. Leipzig, 1970
    24. Edgar Allan Poe. Selected Works. 287 lk, 38 × 53 mm. Leipzig, 2010
    25. Rabindranath Tagore. Gitanjali. 288 lk, 38 × 53 mm. Leipzig, 2012
     26. Benedictus XVI. Deus caritas est. 512 lk, 38 × 53 mm. Leipzig, 2005
24. William Shakespeare. Hamlet, Prince of Denmark. 512 lk, 38 × 53 mm. Leipzig, 2009
25. USA Bible Society. Personal Bible. 32 lk, 50 × 63 mm. USA.
    29.–30. Franz Albert. Bilderbibel. Kaks köidet, 1024 lk, 38 × 53 mm. Leipzig 2003
    31. Den Svenska Psalmboken. 584 lk, 66 × 93 mm. Göteborg, 1925
26. Viivi Luik. On aastasaja lõpp. 66 lk, 75 x 100 mm. Tallinn, 1993
27. Mihhail Korsunski. Otto Ellandi. 104 lk, 65 × 90 mm. Tallinn, 1985
28. Paul Rummo. Jaak ja Taat. 30 lk, 75 × 100 mm. Tallinn, 1985
29. Ants Sild. Eesti kääbusraamat. 71 lk, 75 × 100 mm. Tallinn, 1982
30. Gustav Ernesaks. 100 rida. 100 lk, 50 × 70 mm. Tallinn, 1983
31. Paul Rummo. Ühe laulu lugu. 60 lk, 90 × 65 mm. Tallinn, 1988
32. J. V. Jannsen. Mu Isamaa, mu õnn ja rõõm. 16 lk, 80 × 60 mm. Tallinn, 1991
33. Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus. 166 lk, 55 × 70 mm. Tallinn, 2007
34. Paul Luhtein. Pisipilte vanast Tallinnast. 62 lk, 70 × 90 mm. Tallinn, 1988
35. Raimond Potisepp. Olümpiavanne. 31 lk, 65 × 95 mm. Tallinn, 1980
36. Paul Keres. Inter Pares. 144 lk, 60 × 90 mm. Tallinn, 1985
    43. Mihhail Korsunski. Spordile pühendatud kääbusraamatud. 48 lk, 75 × 95 mm. Tallinn, 1980
37. Aadu Hint. Raamatust. 46 lk, 70 × 90 mm. Tallinn, 1985
38. Arvi Siig. Tagasiside. 144 lk, 70 × 100 mm. Tallinn, 1987
39. Endel Valk-Falk. Kolm viimast eluaastat Revali esmatrükkali Christofer Reusner vanema elus. 78 lk, 75 × 100 mm. Tallinn, 1998. Pärgamentköide
40. Juhan Smuul. Kümme luuletust. 32 lk, 60 × 90 mm. Tallinn, 1982
41. William Shakespeare. The comedy of errors. 250 lk, 55 × 80 mm. New York, 1910. Nahkköide
42. George G. Harrap. Great Thoughts from Emerson. 72 lk, 65 × 100 mm. London, 1925. Nahkköide
43. A. V. Kõrv. Uute ja vähetuntud sõnade sõnastik. 404 lk, 70 × 95 mm. Tallinn, 1939
44. Leeni Vesterinen. Soome-Eesti miniatuur-sõnaraamat. 655 lk, 55 × 75 mm. Porvoo, 1937
45. Saša Tšornõi. Satiirid. 128 lk, 55 × 85 mm. Riia, 1988
46. Katrin Kaarep. Ladina mõtteterad ja väljendid. 128 lk, 85 × 95 mm. Tallinn, 2024
47. Maret Olvet. Ex Libris. 62 lk, 70 × 95 mm. Tallinn, 1989
48. H. Jackson Brown. On Success. 94 lk, 75 × 95 mm. Nashville, 1994
49. Erkki Kõlu. Must Huumor. 160 lk, 85 × 95 mm. Tallinn, 2024
50. Maie Laido. Tallinn. 128 lk, 77 x 87 mm. Tallinn, 1985
51. Jüri Kivimäe. Hansa. 94 lk, 65 × 95 mm. Tallinn, 1994
52. Mart Lepp. Peeter Ulas, 26 aktijoonistust. 32 lk, 70 × 90 mm. Tallinn, 2007
53. Mart Lepp. Endel Kõks. 26 lk, 80 × 90 mm. Tallinn, 2007
    61. El Greco. La Pittura. 155 lk, 65 × 100 mm. Firenze, 1977
54. Mart Lepp. Pariis Eesti kunstis. 24 lk, 80 × 90 mm. Tallinn, 2007
55. Maie Laido. Eestimaa. 160 lk, 75 × 85 mm. Tallinn, 1981
56. Johannes Semper. Kiusatus olla noor. 96 lk, 99 × 75 mm. Tallinn, 1989
57. Viktor Kingissepp. Wilsoni heeringa eest. 38 lk, 70 × 100 mm. Tallinn, 1988

Eksponeeritud kääbusraamatud kuuluvad Indrek Operi ja Aku Soraineni erakogusse.

• Näituse kuraator on Indrek Oper, kujundaja Rein Seppius.

LUGEMINE ON LAHE!

Dea Oidekivi

Raamatureede toimetaja

Raamatud on inimese katse jäädvustada mõtet ajatusse. Sõnadega saab ehitada ja lepitada, meenutada ja unistada, inspireerida ja lohutada. Sõnadel on võime peatada aeg. Hea sõna ei pruugi muuta korraga kogu maailma, aga ta võib muuta kellegi päeva – ja see on juba algus!

See author's posts