Pidev perfektsionismi tagaajamine võib tekitada ärevust ja pinget
Paljud meie käitumismustrid ja emotsionaalsed reaktsioonid saavad alguse meile endale märkamatult just meie lapsepõlvest. Sageli mõjutavad need mustrid meid alateadlikult ka täiskasvanuna, luues takistusi ja raskusi suhetes nii teiste kui iseendaga. Rikardia meeskonda kuuluvad praktikud Kristiina Kase ja Siret Närja jagavad oma teadmisi, kuidas lapsepõlvehaavadest terveneda ja täisväärtuslikumat elu elama hakata.
Kristiina Kase sõnul on oluline mõista lapsepõlves kogetu mõju täiskasvanuelule. “Teaduslikult on tõestatud, et kõik, mis meiega lapsepõlves juhtus, mõjutab tugevalt meie elu ka täiskasvanuna,” selgitab Kase. Tema sõnul kujunevad lapsepõlves välja käitumismustrid ja uskumused, mis võivad hiljem muuta elu keerulisemaks. “Meie närvisüsteem talletab kõik kogemused ja kui midagi oli meie jaoks liiga palju või juhtus liiga kiiresti, võivad need lahendamata olukorrad meid täiskasvanueas jätkuvalt mõjutada,” lisab ta.
Meie närvisüsteem talletab kõik kogemused ja kui midagi oli meie jaoks liiga palju või juhtus liiga kiiresti, võivad need lahendamata olukorrad meid täiskasvanueas jätkuvalt mõjutada.
Lapsepõlvehaavade tervendamine ei pea olema seotud ainult suurte traumadega. “Oluline ei ole nii palju see, mis meiega on toimunud, vaid see, kuidas meie autonoomne närvisüsteem sellega on toime tulnud,” ütleb Kase. Ta rõhutab, et isegi näiliselt tavalised olukorrad võivad mõjutada meie käitumist ja emotsionaalset tasakaalu täiskasvanuna.
Enda väärtustamise coachi Siret Närja sõnul võivad lapsepõlves välja kujunenud ellujäämismustrid täiskasvanueas elu hoopis takistada. “Sageli on need mustrid olnud vajalikud, et keerulistes olukordades hakkama saada, kuid täiskasvanueas võivad need muutuda piiravateks ja takistada meid rahuldustpakkuva elu elamisel,” selgitab Närja. Tema sõnul on siinkohal heaks näiteks perfektsionismile kalduvad täiskasvanud – selline isikuomadus võib olla lapsepõlves välja kujunenud selleks, et saavutada vanemate heakskiitu. “Täiskasvanuna võib pidev perfektsionismi tagaajamine tekitada pidevat ärevust ja pinget, mis väljendub näiteks ületöötamises või hävituslikus enesekriitikas,” lisab ta.
Täiskasvanuna võib pidev perfektsionismi tagaajamine tekitada pidevat ärevust ja pinget, mis väljendub näiteks ületöötamises või hävituslikus enesekriitikas.
Nii Kase kui Närja on ühel meelel, et lapsepõlvehaavade tervendamine algab nende teadvustamisest ja tunnistamisest. “Esimene samm on märgata, kuidas me teatud olukordades käitume ja millised on meie automaatsed reaktsioonid,” kirjeldab Kase. Ta soovitab kasutada kohalolupraktikaid nagu hingamisharjutused ja meditatsioon, mis aitavad rahustada närvisüsteemi ja tõsta teadlikkust sellest, mis toimub meie ümber ja sees.
Kohalolupraktikaid nagu hingamisharjutused ja meditatsioon, aitavad rahustada närvisüsteemi ja tõsta teadlikkust sellest, mis toimub meie ümber ja sees.
Närja sõnul on enda mustritest ja harjumustest teadlik olemine olulised alustalad selleks, et meie elukvaliteet saaks paraneda. “Küsi endalt: “Kas see käitumine aitab või hoopis takistab mind?” Kui vastus on, et see tekitab stressi või korduvaid probleeme suhetes, on aeg midagi muuta,” selgitab ta. Närja sõnul saab piiravad käitumismustrid asendada toetavamate harjumustega, kuid see nõuab järjepidevust ja enesega tegelemist. “Iga valu, mis on vastu võetud ja lahustatud, lahkub meie süsteemist ning võimaldab meil luua teadlikult uue seisundi pealt oma elu,” julgustab Kase.
Iga valu, mis on vastu võetud ja lahustatud, lahkub meie süsteemist ning võimaldab meil luua teadlikult uue seisundi pealt oma elu.
Meelespea!
- Lapsepõlves välja kujunenud ellujäämismustrid võivad täiskasvanueas elu hoopis takistada.
- Lapsepõlvehaavade tervendamine algab nende teadvustamisest ja tunnistamisest.
- Enda mustritest ja harjumustest teadlik olemine on olulised alustalad selleks, et meie elukvaliteet saaks paraneda.
- Iga valu, mis on vastu võetud ja lahustatud, lahkub meie süsteemist ning võimaldab meil luua teadlikult uue seisundi pealt oma elu.
