Elina Naan: kirjutamine on lihtsalt üks viis, kuidas südant kergemaks lubada
Täna õhtuni käib Viru keskuses aktsioon „Südamekirjad“, mis annab võimaluse kirjutada end kergemaks. Kogutakse kokku tunded ja mõtted, mis lihtsalt vajavad lahustumist või lahti laskmist, et tekitada endasse ruumi juurde. Kirja pandud mõtteid ei loeta, koguta ega avaldata.
Kogutakse kokku tunded ja mõtted, mis lihtsalt vajavad lahustumist või lahti laskmist, et tekitada endasse ruumi juurde.
Südamekirjade mõtte autor on Elina Naan, kes ütleb, et südamekirjad tekkisid selge vajadusega luua ühiskonda juurde mingitlaadi võimalus või meeldetuletus, et me saame ise enda jaoks midagi ära teha, et hakkaks kergem. Kirjutamine on lihtsalt üks viis selleks. Ja seda saab teha igal pool.
Me saame ise enda jaoks midagi ära teha, et hakkaks kergem.
Kirjutamine kui teraapia
Elina ütleb, et algatusele on saadud palju tagasisidekirju – inimesed on tänulikud ja tõepoolest tunnistavad, et kirjutamine teeb olemise helgemaks.
Kuna avaaktsiooni süda asub Viru keskuses, siis kohapeal on ta vestelnud nii koolinoorte kui pensionäridega. Noored on üllatunud, et midagi sellist võib südant kergendada ja eakamatel on hea meel, et saab tulla kohapeale ning lihtsalt võtta hetk.
Noored on üllatunud, et midagi sellist võib südant kergendada ja eakamatel on hea meel, et saab tulla kohapeale ning lihtsalt võtta hetk.
Elina ise kirjutab keskmisest rohkem. Ta peab päevikut ja ei kaalu, kas kirja saavad otseselt mured või rõõmud, kirjutab lihtsalt endast välja ja endale. „See aitab mul end kõrvalt vaadata, teha selgemalt otsuseid ning kuidagi sorteerida mõtteid. Ja käsitsikirjutatud postkaarte olen sõpradele ja perele terve elu saatnud – see on alati nii rõõmustav, saatjale ja saajale,“ räägib ta.
Südamekirjad võib olla ka kirjutamisteraapia, kui keegi soovib nii mõelda. Elina selgitab, et Südamekirjade puhul saidki kokku ilmselt kaks aspekti: taipamised, mis tekkisid peaasi.ee vaimse tervise esmaabi koolituse läbimisega ja teisalt poeet temas. Need kaks nüanssi kokku moodustavadki omamoodi kirjutamisteraapia.
Südamekirjad võib olla ka kirjutamisteraapia, kui keegi soovib nii mõelda.
Sooviks oli luua kaks võimalust. Esiteks: võimalus kirjutada südamelt ära, mis raskust tekitab – need kirjad kogutakse kasti kokku ja lähevad hea partneri abiga tuhastamisele, et saaks muremõtted päriselt minema saata. Ja teine võimalus on kirjutada südamest, kellelegi olulisele ning saata postkaardiga teele. Omniva tuli appi tasutud ümbrikega, et saatmine ei jääks margi taha.
Omniva tuli appi tasutud ümbrikega, et saatmine ei jääks margi taha.
Vajadus Südamekirju kirjutada ei kahane
Lisaks kirjutamisele on Elina looduslaps. „Vajan vaikust ja rahu, et saaksin endam olla. Võin käia avalikel esinemistel ja teha suuri tegusid, aga siis pean võtma aja kosumiseks, et end looduses laadida, setitada mõtteid, õppida olnust ja vaikima, et tekiks koht uutele loomistele,“ ütleb ta.
Praegu ei oska ta vastata, mis saab Südamekirjadest edasi. „Mul on tunne, et esimene kampaania Viru Keskuses on ühe ilusa sõidu algus. Vajadus Südamekirju kirjutada ei kahane. Unistan avalikest Südamekirjadest ja avardavatest koostöödest. Südamekirjade konverentsist ja pinkidest üle Eesti, kus hetkeks pausi pidada ja mõtiskleda. Aga kindlasti kannavad Südamekirjad endas ka edaspidi olulisi väärtusi, et inimhinge hoida,“ unistab ta.
Unistan avalikest Südamekirjadest ja avardavatest koostöödest. Südamekirjade konverentsist ja pinkidest üle Eesti, kus hetkeks pausi pidada ja mõtiskleda.