Hingamisterapeut Monika Palm selgitab, mida teada enne teraapiasse minekut
Hingamisterapeut Monika Palmi juures käiakse erinevate muredega. Grupitöödes viiakse palju läbi näiteks vabastavat hingamist, aga on ka individuaalseansid, mis aitavad läheneda isiklikumalt inimese murele. Monika selgitab, mis vahe on grupiteraapial ja individuaalsetel seanssidel.
Grupitöödes viiakse palju läbi näiteks vabastavat hingamist, aga on ka individuaalseansid, mis aitavad läheneda isiklikumalt inimese murele.
Individuaalseanss aitab detailsemalt teemaga tegeleda
Monika viib läbi erinevaid kursuseid. Palju teeb ta vabastava hingamise grupitöid, kuid praegu on näiteks käimas ka emaka tervenduse kursus. Vabastavas hingamises saab iga inimene tegeleda enda jaoks olulise teemaga. Kuid enamik tema teistest grupitöödest on reeglina suunatud ühele konkreetsele teemale, millega tegeletakse. Aeg ajalt teeb ta ka läbi aasta kestvaid enesearengut toetavaid kursuseid.
Ta nendib, et grupitöös ei ole võimalik tegeleda ühe inimese isikliku teemaga detailselt. On inimesi, kes soovivad oma teemat sügavamalt jagada ning lahata, mis on teinekord tegelikult muutuste jaoks väga vajalik. Selle jaoks ongi individuaalseansid.
On ka asju, mida Monika üldse grupitööna ei tee, näiteks püsivalt uude energiasse üle viimine ja vibratsiooni tõstmine, energiastruktuuri üle viimine uude energiasse, kõrgemasse sagedusse. Ta loeb ka Akaši kroonikaid inimestele individuaalselt, koos muutuste loomisega inimeste ellu või nende energiasüsteemi. Regressiooni saab teha grupitööna, aga pigem teeb Monika seda individuaalsena.
Millega arvestada teraapiasse tulles?
Monika suhtleb üldjuhul inimestega ise, tal ei ole sekretäri. Ta võtab ise kõnesid vastu ja loeb ise ka kirju, nii oskab ta kõige paremini ise inimestele soovitada, mis seansile tulla ja mis aitaks.
„Kui ma näen näiteks, et inimest aitaks midagi muud kui tema küsis, siis ma alati soovitan omalt poolt seda meetodi või viisi, millest võiks olla rohkem abi,“ märgib ta.
Individuaalseanssidel peab arvestama, et mõnikord läheb probleemi lahendamiseks rohkem aega kui vaid üks seanss. Tavaliselt pärast teist seanssi annab ta tööriistad, mida kodus võiks ise inimene teha, et ennast aidata.
Individuaalseanssidel peab arvestama, et mõnikord läheb probleemi lahendamiseks rohkem aega kui vaid üks seanss.
Vahel on vaja ka ettevalmistust, näiteks Akaši kroonikate puhul. Kui inimene teab, mida ta küsida tahab, läheb seanss voolavamalt. „Aga mul on olnud ka inimesi, kes ütlevad, et nad lihtsalt tundsid, et tahavad tulla, ega ei tea, mida nad tahavad,“ ütleb Monika. Infot on inimese kohta palju. „Hea on, kui on minu juurde tulles mingi lähtekoht, millest alustada.“
Mõnel juhul näeb tulemust kohe, teisel juhul on see protsess
Üsna palju on räägitud sellest, et inimesed käivad teraapiates, katkuvad endal haavad lahti ja pärast ei saa endaga hakkama. Mõnikord ongi inimesel vajalik ise teadlikumaks saada ja õppida ennast ka ise aitama. Sellisel juhul annan ma kaasa tööriistad, mida inimene kodus ise kasutades end aidata saab. Monika toob näiteks ärevuse – see ei ole kõigil ühtemoodi, vahel annab ärevus infot, et midagi peaks tegema teistmoodi. Sel juhul õpetab ta tavaliselt seansil inimest vastavalt sellele, mis kontekstis tal ärevus on, kuidas end ise aidata. Nii tunneb inimene kohe, kas sai ärevusest lahti või mitte.
Vahel on ärevus seotud mõttemustritega või uskumustega, millest on võimalik seansi jooksul vabaneda. Kuid teinekord hoopis seotud inimese ülitundlikkusega ümbritseva suhtes või nähtamatu maailma ja vaimolenditega. Kõik see nõuab erinevat lähenemist ja õpetamist, kuidas ühel või teisel juhul end ka ise toetada. Mõnikord saab abi vaid energiavälja puhastamisest kui teinekord nõuab see pikemalt tegelemist. Tuleb teadvustada, mis ärevuse tekkimisega seotud on.
See ei ole tavaliselt nii, et endaga püsivalt kontakti saavutamine toimub sõrmenipsust, inimene peab seda ise järjepidevalt ja teadlikult praktiseerima ja harjutama.
Aga on siiski asju, mis on inimesel arenguteel protsessina mõeldud, näiteks enese leidmine või endaga kontakti loomine. Monika põhjendab, et see ei ole tavaliselt nii, et endaga püsivalt kontakti saavutamine toimub sõrmenipsust, inimene peab seda ise järjepidevalt ja teadlikult praktiseerima ja harjutama.