INSPIREERIVAD INIMESED INSPIREERIVAD I 21 inspireerivat tsitaati Kristi Jõeorult

Meaningful Talks suhtluspäeviku “Minu lapse hingeelu” kaasautor Kristi Jõeorg rõhutab, et üks olulisemaid asju on luua oma lapsega tähendusrikas ja lähedane suhe. Samas on see ka tänapäeva maailma üks suurimaid väljakutseid. Õnneks hakkab see paranema ja inimesed hakkavad mõistma, kui tähtsad on avatud lähisuhted. Me tuleme kõik erinevate taustadega peredest. Peredest, kus avatud ja toetav suhtlus on olnud au sees ja peredest, kus eneseväljendamine ei ole olnud tähtsustatud või alla surutud.

Küll aga tasub kindlasti teekond lähedasema suhte poole ette võtta, kuna lapse ja vanema vaheliste vestluste kvaliteet mõjutab otseselt lapse hingeelu.

Siit leiad 21 inspireerivat lauset ja nõuannet Kristi Jõeorult

• Alles siis, kui oleme ise õnnelikud, saame me teisi õnnelikuks teha, sealhulgas ka oma lapsi.
• Väsinuna ära tõrju oma last. Selle asemel selgita lapsele, et oled väsinud ja üritage koos leida mõni mõlemale sobiv ühistegevus.
• Küsi endalt: millal ma viimati küsisin endalt, mis mind päriselt õnnelikuks teeb? See aitab mõtestada, kui suur rahulolu on sinu enda sees.
• Kui oled ise aus oma tunnete osas, tekib usaldus ja on ka parem lapselt küsida, mida ta erinevates olukordades tunneb.
• Pettumuse vältimiseks mõtiskle, kuidas teineteise ootusi täita saaks ja mida selleks vaja on? Nii tekib ühendus, kus on olemas peegeldamine, empaatiline kuulamine ja mõistmine.
• Õnne valemiks on kvaliteetsed peresuhted!
• Ära varja lapse ees erimeelsusi, vaid selgita nende lahendamist ja selle põhjuseid. Lapse jaoks on hindamatu väärtusega see, kui ta saab teada ja aru, miks konkreetne vaidlus aset leidis.
• Kui me saame lähedale lapse hingele ja tema kujutlusmaailmale, temaga sisulisse vestlusesse astuda, siis saame lähemale ka lapsele endale ehk ta on valmis meile palju rohkem rääkima, jagama, usaldama.
• Mida avatumad me oleme, mida vähem iseenda loogikat peale surume, vaid kuulame ära ka teise osapoole, oma lapse, siis hakkavad juhtuma absoluutselt imelised asjad.
• Kui me jagame lapsega erinevaid mõtteid, emotsioone ja tundeid, siis see peaks olema päris, tulema otse südamest ja olemas siiras.
• Läbi kunsti saab lapsele palju lähemale ja teda paremini mõista.
• Joonistamine on lapse jaoks üheks esmaseks eneseväljendusviisiks. Mida varem annab vanem lapsele võimaluse joonistada, seda paremini areneb tema eneseväljendusoskus.
• Kui äge on aastaid hiljem vaadata, milliseid olid sinu esimesed ebatäiuslikud jooned või sinu esimesed kriipsud-kraapsud, mis sa joonistasid – see on ülitähtis eneseväljenduse viis.
• Kirjutamine aktiveerib ainulaadse neuronirea, mis muudab arusaamise lihtsamaks, käsitsi kirjutatud sõna või joonistatud sümbol stimuleerib meie aju. Kirjutamine on hea mälutreenija, toetades paremini info talletumist.
• Lase oma lapsel ennast hukkamõistu kartmata väljendada – siis tekib lapsel vanema vastu usaldus.
• Reeglite asemel sõlmige kokkulepped, kus mõlemal on oma sõnaõigus ning mis on kahe osapoole poolt mõtestatud.
• Suhtluspäevik on kui “salapäevik”, mis on mõeldud vaid teile kahele ja kuhu saate kirja panna kõik oma tunded, mõtted ja päevased elamused, et luua usalduslikum ja parem suhe.
• Selle asemel, et koosoleku ajal lihtsalt kritseldada, kritselda seda, millest koosolekul räägitakse. See parandab enesetunnet ning tõstab valmidust probleemide lahendamiseks ning heade ideede loomiseks.
• Laste magusavajadus ja “vale energia” manustamise vajadus tuleb sellest, et veresuhkur ei ole heal tasemel. Selle tasakaalustamiseks jälgi, et lapsed sööksid sagedamini — optimaalne on viis korda päevas, aga ei tasu liialda ühelgi toidukorral süsivesikutega.
• Jälgi oma lapse vajadusi st milline toitumine tema energiataset heal tasemel hoiab ja välditud on hüppeline veresuhkru tase muutumine — see peegeldub energias, tujudes, väsimuses, keskendumisvõimes.
• Asjadest tuleb aru saada juba rohujuure tasandilt. Aru peaks saama, mis on need baasvajadused, mida laps vajab.