EKSKLUSIIV I Muinasjutulooja tädi Katrin: elu ei pea nii tõsiselt võtma!
Erinevatele põlvedele on tuntud erinevad muinasjutud: tuhande ja ühe öö muinasjutud kaugest Araabiast, Hans Christian Anderseni ja vendade Grimmide muinasjutud. Meie tänastele emadele ja isadele ja ehk ka nooremas eas vanevanematele on muinasjutte rääkinud telelegendid tädi Rutt ja onu Raivo. Viimastel aastatel on Eesti muinasjutumaailma oma loominguga rikastama tulnud tädi Katrin. Usutluses Heade Uudiste portaalile saame teada, kuidas tal tekkis idee hakata muinasjutte looma. Tädi Karini muinasjutud on mõeldud juba väga väikestele lastele, need on võetud elust enesest, on õpetlikud, kindlasti ka humoorikad. Igav ei tohiks neid kuulates hakata ei lastel ega täiskasvanutel.
Muinasjuttudega kaasneb ikka teatud põnevus ja salapära. Kui räägime juttu tädi Katriniga, kas ajame tõesti juttu naisega, kelle nimi on Katrin või peituvad selle pseudonüümi taga koguni mitu muinasjutuloojat?
Tädi Katrin ongi naine nimega Katrin. Ametilt helitehnik, seega mõtlen välja ning produtseerin oma muinasjutte ise.
Muinasjutte on loodud alates väga ammustest aegadest. Miks vajavad inimesed ennekõike lapsed järjest uusi muinajutte?
Muinasjutud arendavad fantaasiat ja aitavad väga palju arengule kaasa. Ja loomulikult tuleb muinasjutte ka kaasajastada, sest maailm muutub ning lastele huvipakkuvad teemad ka.
Millal ja kuidas tundsite endas sisemist tõuget hakata muinasjutte looma?
Mu pisipoeg uinus iga õhtu raamatu lugemise taustal. Kuna ma igal õhtul lapsele lugeda ei viitsinud, siis otsustasin natuke sohki teha ja salvestada muinasjutte ette. Kuna ei leidnud ka sobivat juttu, mida ümber salvestada, et kahe aastasele põnev oleks, siis otsustasin ise välja mõelda.
Kuidas muinasjutu loomist lahti mõtestada? Küllap pole see mitte ainult muinasjutu kirja panemine, vaid loominguliselt midagi rohkemat?
Kuna minu juttudes on põhilisel kohal heliefektid, siis tihti uue jutu väljamõtlemisel lähtun sellest, millist temaatikat saab kaunistada erinevate häälte ja helidega. Alustasin loomalugudest, mis muinasjutuna ise ei ole kuigi sisukad, vaid rõhk on loomahäältel.
Millal sündis teie esimene muinasjutt?
Esimene jutt sündis 2020. aprillis.
Kuivõrd ümbritsev elu muinasjututeemasid ise välja pakub? Nii et näete mõnda probleemi ja loote sellele tuginedes muinasjutu?
Minu jutud on väga lihtsakoelised, sest sihtgrupp on alates 1-aastastest. Seega väga lihtsas keeles ja arusaadav mõte väikelastele. Ideid juttudeks võtan ma igapäevaelust, näiteks lugu “Must pannkook” on tõestisündinud. Tegime lapsega pannkooki ja üks kõrbeski ära – miks mitte sellest teha muusika ja jutt! No ja võite ise arvata, kuidas sündis puuksuherne lugu…
Sageli on muinasjuttudes nii, et hea võidab ja kuri saab karistada?
Minu juttudes ei saa keegi karistada. Nad pakuvad pigem muusikalist esteetikat kui moraali.
Teie muinasjutte saab kuulata YouTube’is. Kas jutustate neid seal ise?
Jah, salvestan ning räägin teksti ise. Kuna ma aga laulda ei oska, siis lugusid laulavad erinevad artistid. Näiteks “Must pannkook” ja “Puuksuhernes” on lauldud Peeter Veltmanni poolt (Peep Show solist) ning “Viiu viiu auto” loo solist on Ode Pürg.
Kust teie muinasjutte veel lugeda ja kuulata saab?
YouTube ja SoundCloud. Lugeda kahjuks ei saa, küll aga kuulata.
Kas teid saab kutsuda lasteaeda, kooli, koju muinasjutte vestma?
Jah, saab ikka. Praegu panengi kokku oma muinasjuttude õhtu kava. Varsti korraldan lastele ka vastavaid tädi Katrini lugude õhtuid, kus saab kuulata jutte ja tantsida!
Milline on tänases elus üldse reaalsuse ja muinasjutulisuse tasakaal?
Lastel on see tasakaal liiga muinasjutu poole kalduv, täiskasvanutel aga vastupidi. Soovin, et ka suured inimesed kalduksid pisut reaalsusest kõrvale, elu ei pea nii tõsiselt võtma.
Autor: Jaan-Ivo Lukas
