NII ILUS JA ÄGE I Kirna mõisa tulbimeri võitis rahva südame
Järvamaa 2020. aasta teoks valisid Järva Teataja lugejad Kirna mõisa tulbimere.
Kirna on koht, kus iga inimene on alati oodatud, hoitud ja armastatud. Kirna missiooniks on tasakaalus inimene. Järva Teataja peatoimetaja Tiit Reinbergi arvates oli mõis oma tuhandete õitsvate tulpidega paljudele hingekosutuseks ajal, kui lisaks kultuuri- ja spordiasutustele olid isegi kaubanduskeskused suletud. Suures mõisaaias sai ju vahemaad hoida rohkemgi kui kaks meetrit.
Mõis oli oma tuhandete õitsvate tulpidega paljudele hingekosutuseks ajal, kui lisaks kultuuri- ja spordiasutustele olid isegi kaubanduskeskused suletud.
Kirna mõisa omaniku Reimo Lilienthali sõnul viisid just tulbid ta esimeste äritehinguteni: 15-aastaselt hakkas ta vennaga kodus keldris tulpe kasvatama eesmärgiga saada lilled õitsema 8. märtsiks ehk naistepäevaks.
See, mis päeval tänavu tulbid õitsema hakkavad, pole Lilienthali jaoks enam oluline. „See pole meile äri,” ütleb ta. Lilienthali prioriteet on Kirna keskus, selle loengud, kontserdid ja töötoad. See on kogukondlik algatus, mida rahastatakse ainult annetustest. Kirna mõis on korduvalt valitud kümne kõige põnevama ja erilisema paiga hulka Eestis.
Neile, kes tunnevad huvi loodusravi vastu, on Kirna looduspark hästi tuntud inimese bioloogilisi rütme toetava loodusliku fooni tõttu. Kuuldused pargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole: sagedased on külastajategrupid Euroopast, aga käidud on isegi Brasiiliast ja Tiibetist.
Park on avatud iga päev kõigile soovijatele. Parki ja mõisa külastab üle 15 000 inimese aastas. Kui tavaliselt on Järvamaa rahvarohkeim üritus Türi lillelaat, millelt kolme päeva jooksul käib läbi 30 000 külastajat, siis möödunud aastal jäi lillelaat ära ja mõisa tulbiväli kogus ilmselt aasta rekordi.
Kirna mõis rajati 1620. aastatel. 1997. aastal teatati, et riik müüs mõisahoone oksjonil eraisikule ja sinna rajatakse alternatiivravikeskus. Reimo Lilienthal tegutses aastaid ettevõtjana, kuid kümme aastat tagasi sai ta Vahemerel purjetades pikselöögist pihta ja tema elu muutus 180 kraadi. Kui 2019. aasta uusaastaööl hävines raketi tõttu Nurmiko aiandi kasvuhoone, tegi Lilienthal ettepaneku tuua järelejäänud 200 000 tulbisibulat mõisa.
Tänavu soovib mõis veelgi ilusamat vaatepilti pakkuda. Sügisel pisteti Kirnas mulda 35 sorti tulbisibulaid, lisaks 15 000 nartsissi. Nõu ja jõuga on mõisas abiks kogenud aednik Reelika Marrandi. „Juba praegu helistavad turismifirmad ja küsivad, millal võiks bussidega meie juurde tulla,” muheleb Lilienthal.
