KOGEMUSLUGU I Inga Lunge: enamik kirkaid loomingulisi hetki on õige hingamise ja kohalolekuga tihedalt seotud
Näitleja, laulja ja kirjanik Inga Lunge meenutab, et temaga juhtus Dan Brulé hingamiskursusel asju, millele on siiani imelik mõelda, need olid nii ebareaalsed kehalised ja vaimsed aistingud.
Kuidas sattusite Dan Brulé hingamiskursusele?
Vahel mõne kutse või plaani puhul lasen ma asjadel lihtsalt omasoodu kulgeda. Nii juhtus ka Dan Brulé kursusega. Hea sõber Ants Rootslane oli mulle sellest rääkinud juba mõned kuud enne õppepäevade algust – nii see minu plaanidesse sattuski. Uurin enamasti põhjalikult, millega ma ennast seon, aga sel korral oli mu valvsus uinunud. Usaldasin Antsu. Uskusin, et võib-olla tõesti on seda tundmatut kogemust mulle vaja.
Enne koolituspäevade algust toimus Tallinnas Õpetajate Majas hingamiskontsert Tom Valsbergi, Matia Kalli ja Dan Brulé eestvedamisel. Tundus, et see on hea viis ennast teemaga rohkem kurssi viia. Tagantjärgi on seda meenutada isegi pisut naljakas. Aga just sellel õhtul juhtus minuga asju, mida ma arvasin, et inimesega kunagi juhtuda ei saa. Usaldasin ennast täielikult protsessi ja kogesin minu jaoks senini ebareaalseid kehalisi ja vaimseid aistinguid. See oli nüüd pehmelt öeldud – mu keha käitus nii, nagu see kunagi varem ei olnud käitunud. Mäletan, et istusin pärast hingamisrännakut põrandal ja vaatasin kõiki teisi ruumis viibinud inimesi hämmeldunud öökulli pilguga. Ma ei olnud sel hetkel päris kindel, kas kõik need inimesed, kes kohale olid tulnud, on ikka päris n-ö normaalsed – eriti just Dan, sest tema lasi nii veidratel asjadel juhtuda.
Pea oli mõtetest sassis. Jalutasin läbi vihmase õhtu sõprade juurde ja püüdsin aru saada, kas järgmisel hommikul koolitusele minna on ₋ arvestades kogetut ₋ arukas või hullumeelne. Mul on hea meel, et otsustasin Danile veel ühe võimaluse anda. Ju see teekond pidi minu jaoks sedavõrd suure raputusega algama, et ma päriselt mõnedest asjadest aru saaksin, et ma päriselt märkaksin, oleksin kohal, võtaksin aja maha, saaksin iseendast rohkem aru.
Mul on siiani veel palju õppida – eelkõige enda kohta. Kursus oli pikk ja põhjalik ning kestab tegelikult veel praegugi minu jaoks edasi. Kursuselt läksin ära rahulikumana kui sinna minnes. Mulle tundub, et ma olen rohkem kohal, hetkes, märkan ja olen, naudin ja tegutsen. Minu sees on rohkem selgust kui varem.
Mul on siiani veel palju õppida – eelkõige enda kohta.
Millised koolitused on näitlejatele must-be ja kas olete varem ka hingamist mõnel koolitusel õppinud?
Eelmisest vastusest lähtuvalt võiksin julgelt öelda, et ei, ma ei olnud enne midagi sellist õppinud. Ei – paistab, et ma ei teadnud hingamisest üldse mitte midagi. Aga tõepoolest – nii näitlejad kui lauljad teevad hingamisharjutusi. Hingavad sisse ja välja. Püüavad seda protsessi teadlikult kontrollida. Ja ma saan täiesti aru, kui keegi nüüd küsib, et mis siin siis veel olla saab?! Hingamine on ju lihtne! Kui ma olin nädala Tallinnas kursustel, siis helistasime ikka kodustega, et päevasündmustest rääkida. Ühel õhtul küsis mu väike Nora Ann, et mida see krussis juustega onu mulle õpetab. Vastasin, et hingamist. Vaikus oli päris pikk ja Nora mõttepaus ei tahtnud lõppeda. Täitsa kindlasti jäävad nõutuks kõik need, kes selle teemaga ise kokku ei ole puutunud. Mina jääksin ka.
Igasugune enesearendamine on hea ning kasulik. Need, kes teekonnal seisma ei taha jääda, leiavad end ikka aeg-ajalt ühelt või teiselt kursuselt või raamatu tagant. Nii on see ka näitlejatega. Võimalusi on erialast lähtuvalt palju – kõnetehnika, improvisatsioon, karakteri loomine jne.
Igasugune enesearendamine on hea ning kasulik.
Millised raamatud kuuluvad teie lugemislauale? Kas olite enne kursust ka Dan Brulé eesti keeles ilmunud raamatut „Lihtsalt hinga!“ lugenud?
Ostsin selle raamatu endale kursuse viimasel päeval. Sirvin ja loen seda aeg-ajalt. Minu jaoks ei ole tegu juturaamatuga, mida korraga alla neelata saaks.
Aga kui vaadata voodi kõrvale ja käekotti, siis on seal hetkel “Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju”, “The Path” – ehk prof. Michael Puetti kursus Hiina filosoofiasse, tekstiraamat “Püksid maha” – lavastuse jaoks, mis esietendub 12. oktoobril Tallinnas Ülemiste Apollo teatrisaalis.
Kas tegelete ka jooga ja meditatsiooniga?
Ma arvan, et aus vastus on nii “jah” kui “ei”. Võtan vastavalt enesetundele päevas aeg-ajalt aja maha. Vahel kuulan mõnda juhitud meditatsiooni, vahel lasen end lihtsalt sisetundel kanda. Joogaga ma tegelenud ei ole. Veel. Mine tea, mis elu toob. Mul on oma tee, jõuan õpetusteni siis, kui see õige ning vajalik on.
Tooge palun mõni näide, kui teile keset elu-melu on meenunud, et ei tohi närvi minna, tuleb rahulikult hingata ja olukorrast väljapääsu otsida.
Neid hetki on järjest vähem. Aga ega nad muidugi ei kao. Mõni olukord võib ootamatult, ka endale üllatuseks tasakaalu paigast raputada. Mul oli õnn käia suvel purilennukiga lendamas. Kui lennuk oli suure hooga taevasse tõmmatud, siis märkasin mõne aja möödudes, et mu hingamine on katkendlik ja ma hoian hinge kinni, kui olukord minu kontrolli alt väljas on. Muigasin. Hingasin. Nautisin. Aga selleks on kõigepealt tarvis märgata. Märgata iseennast.
Eks nii on ka inimsuhetega. Tuleb vaadata endale otsa ja märgata, millal miski mind tasakaalust välja viib. Miks viib? Hingata, olla kohal ja liikuda iga hetk parema võimaliku mina suunas.
Kas teile on keset teadlikku hingamist mõni hea näitlejatööga või lasteraamatute kirjutamisega seotud mõte tulnud?
Mulle tundub, et enamik kirkaid loomingulisi hetki on õige hingamise ja kohalolekuga tihedalt seotud. Iseasi, kas kõik loojad neid seoseid märgata oskavad. Võib-olla käib see kunstnikel kuidagi loomupäraselt automaatselt. Nad lihtsalt teavad vaistlikult, või tunnevad, millal on õige hetk millegi tabamiseks. Õige hingamine aitab nendest samadest protsessidest lihtsalt teadlikum olla. Sellepärast soovitan kõigile hingamise meistriklassi kursust.
Mulle tundub, et enamik kirkaid loomingulisi hetki on õige hingamise ja kohalolekuga tihedalt seotud.
