Regiina Pihlak: vali ennast
Mis saab olla veel parem ilusast ja õnnelikust elust – elust, mis on täis rõõmu, armastust, loomist, raha, lihtsalt kulgemist? Kerge öelda, aga raske reaalsuseks muuta.
Miks on ikkagi nii, et me püüame teiste eludesse oma nina toppida ja teame täpselt, kuidas nad elama ja käituma peaksid? Kas me oleme ise perfektsed? Oh ei!
Me räägime, et me hoolime, aga tegelikult soovime kontrollida, et teised käituksid nii, nagu meie seda tahame, st et õigesti. Kas see on hoolimine? Ja mis on üldse õige? Kas sinu tõde on õige?
Me astume suhtesse, kuid kas alati tingimusteta armastusega? Kõik me ju ootame midagi…et nüüd saab kõik korda…nüüd ma ei ole enam üksi…nüüd on kõik kindel ja enam ei saa midagi juhtuda. Alati saab!
Miks me püüame oma mõtetele ja tegudele õigustusi otsida? Et siis õige tunduda ja aktsepteeritud olla? Et siis sulanduda sellesse väiksesse, limiteeritud ühiskonnakastikesse, selle asemel, et lihtsalt tiivad välja sirutada ja näidata, kes me tõeliselt oleme?
Mõelge nüüd, millist energiat me kõigele sellele eelnevale raiskame! Millised vägilased me oleme, et seda teeme.
Mõelda selle peale, kas sa oled teiste poolt aktsepteeritud – mis tähtsust sellel on? Kõige peamine on see, et sa oled ise rahul. Sa teed oma asja täielikus kohalolus ja sa annad ju alati oma parima. See ongi sinu parim, mitte kellegi teise parim. Ja sa ei pea mitte kellelegi tõestama või selgitusi andma, miks sa midagi teed. Sa teed selle pärast, et see on sinu soov! Nii lihtne see ongi!
See, kuidas sind selle kõige juures hinnatakse, ei oma ka mingit tähtsust. Need on TEISTE INIMESTE hinnangud ja ei puutu üldse sinusse! Sina käid oma rada ja teed kõike täpselt nii, nagu sina parimaks pead. Kui sa seda parimaks ei peaks, siis sa ju ei teeks seda?!
Hoolimine – kas hea või halb? Hoolimine on väga kerge üle minema kontrollivajaduseks. Kui keegi ütleb, et ta hoolib ja siis helistab 10 korda päevas, uurib, kus oled, mis teed, siis see kindlasti ei ole enam hoolimine. See on hoolimismaskiga kontrollivajadus. See on kontrollija sisemine hirm, mida ta suudab ohjata vaid siis, kui partner teeb kõike nii, nagu tema soovib. Muidu tekiks täielik kaos ja ta ei saaks enam iseenda emotsioonidega hakkama. Siit saamegi edasi liikuda suhte algeni. Millise alateadliku plaaniga sa suhtesse astud? Kas sa valid omale partneri, kes hakkab seda hirmutunnet toitma ja sa saad kenasti edasi oma mugavustsoonis istuda või sa valid partneri, kellega koos muutuda, terveneda ja sellest hirmust üle saada? Milline on sinu salaplaan?
Me arvame, et see, mis meie teeme ja arvame, see on õige! Jah, see ongi õige senimaani, kuni see õige kehtib meie enda elus ja meie enda maailmas. Kui see hakkab puudutama juba teisi indiviide, siis ei ole enam õiget ega valet, sest siis on kõigil oma õiged.
Aga kas üldse õiget ja valet on olemas? Ei ole! Need on sõnad, mis annavad hinnangu – kellegi hinnangu millegi kohta, et see on õige ja see on vale. Ja inimesed võtavad selle omaks ning teevad selle oma reaalsuseks, mis tegelikult ei kuulu üldse nende mõttemaailma. Kas pole veider?
Tegelikult on meil lihtsalt valikud. Meil on võimalus alati valida, kasvõi iga 10 sekundi tagant. Meil on võimalus valida ja me võime valida! Meil on selleks täielik õigus ja luba olemas. Tihti mõeldakse, et kui ma nüüd vale otsuse teen, siis on kõik läbi. Ole mureta, miljon muud võimalust on veel, lihtsalt vali ja võta vastu see, mis tuleb! Mitte kunagi ei tule mitte miski sellisel kujul, nagu sina seda soovid. Ära keskendu sellele, vaid võta vastu see, mida sulle antakse ja mine sealt edasi.
Elu on üks suur voolamine. Sul on lihtsalt valik, kas lased voolul ennast edasi kanda või jääd suure kivi taha kössitama arvates, et siis oled kaitstud. Aga mille eest sa ennast kaitsed? Oma vägeva elu eest, mis sul olla võiks? Iseenda eest ,arvates, et sa pole keegi? Või mille eest?
Tule sealt kivi tagant välja, siruta tiibu, lenda taevaavarustes, naudi kõike – vali lihtsalt ennast! Ja mitte miski muu enam ei loe!
Regiina Pihlak
