INTERVJUU! Joogafestivali peaesineja Daniel Strausser: jooga on näidanud mulle, kes ma tegelikult olen

22. ja 23. juuli Haapsalus toimuva Joogafestivali üheks välisesinejaks on Rootsist pärit Daniel Strausser, kes on oma elu jooga praktiseerimisele ja õpetamisele pühendanud. 25-aastaselt viibis ta oma guruga India Himaalajas ning tegeles nii päeval kui öösel intensiivselt kõikide jooga aspektidega – asendid, hingamine, kehalukud, käeasendid, mantrad, harjutusteseeriad ja meditatsioon.

Tema pidev janu teadmiste järele päädis sügavate jooga pühakirjade ja filosoofia õppimisega Varnasi ülikoolis, kus tõeline meister ta ka tantristiks pühitses. Peale seda asutas ta ja juhtis rohkem kui 10 aastat edukalt joogakeskust Rootsis. Hetkel elab ta põhiliselt Tais ja reisib mööda maailma, viies läbi töötubasid ja retriite, jagades oma haruldasi õpetusi ja tehnikaid, mida ta omandanud on.

Oma nakatava entusiasmiga ühendab Daniel omavahel kaasaegse jooga oma isikliku guru väärtuslike õpetustega, et saada otsene ja isiklik kogemus oma kõige sügavamast sisemisest vaimsusest. Tõelise „otsijana“ leiab ta peale 20 aastast uurimustööd, et ta pole ainult õpetaja, vaid ka vaimne kanal, kes jagab oma nägemust selguse, huumorimeele ja armastusega.

Daniel Strausser õpetab 22. juulil kell 13 Taevalaval või Vihmasaalis ja kell 17 Rahutoas põhjalikumalt hatha joogat, 23. juulil kell 9 on Tarkusesaalis tema meditatsiooni töötuba ja kell 15 on Taevalaval või Vihmasaalis tema harmoniseeriv hatha jooga.

Olete Eestis ka varem õpetamas käinud, millise mulje on meie maa teile jätnud?

Olen sündinud Rootsis, Eestist mitte väga kaugel, kuid viimased 10 aastat oma elust olen veetnud Aasias, nii et tunnen end Eestisse saabudes alati väga mugavalt, nagu tuleksin oma koju. Mulle meeldib väga Eesti loodus ja olen siin kohanud palju toredaid ja armsaid inimesi. Need on ka põhjused, miks tulen alati hea meelega siia tagasi ja tulevikus loodan leida võimaluse veeta siin pikemalt aega.

Kuidas suhtute euroopalikku/läänelikku joogakultuuri?

Ma alustasin joogaõpinguid 1990. aastatel meditatsiooni ja veedade pühakirja õppimisega. Joogaasendid (aasanad) moodustasid osa minu õpingutest, ma õppisin oma India õpetajalt, kuidas korrektselt teha aasanaid, pranajaama hingamistehnikaid ja joogatehnikaid, et avardada oma teadmisi kundalini energiast ja õppida liigutama energiat mööda selgroogu ajju, et oskaksin õieti mediteerida ja spirituaalselt areneda.

Moodsas joogas taandub aga kõik puhtalt harjutustele, esikohal on väline pilt, mitte sisemine rahulolu. Tegelikkuses ei oma selline tegevus palju ühist traditsioonilise jooga põhimõtetega, mida õppisin Himaalajas. See on minu arust väga kurb, sest jooga tegelik olemus – täiuslik ja terviklik teadus, millel on praktiseerijate jaoks üüratu potentsiaal – on jäetud kõrvale ja seda on presenteeritud pigem läbi fitnessi ja relaxingu, mitte rõhudes jooga traditsioonilistele väärtustele. Kuid teisest küljest on see tulenenud inimeste vajadustest, seega teeb ka selline lähenemine head. Lihtsalt kahjuks on selle juures sageli ka see aspekt, et näen Euroopa joogakultuuri praktiseerijate seas palju inimesi, kes on füüsiliselt väga heas vormis, kuid vaimselt täiesti katki ja pole leidnud rahu iseendaga. Minu siiraks sooviks on tuua moodsa jooga juurde rohkem meditatiivset poolt, psühholoogiat ja sügavamaid joogateadmisi, et viia kõik omavahel rohkem tasakaalu.

Kuidas leidsite teie oma tee joogani?

Minu põhimõtted, eluväärtused ja ideed ei läinud kuidagi kokku maailmaga, millesse olin sündinud. Näitena saan kohe tuua, et mulle on eluaeg tundunud vale süüa liha. Aga minu lapsepõlves Rootsis ei olnud taimetoit alternatiivina kättesaadav ning ma läksin oma teed ja ajasin oma asja. Seega sai minust otsija ja kui avastasin Veedade raamatud, tundsin kohe, et olen leidnud õige tee, olin leidnud oma tõe, mida südames kogu aeg kandsin, lihtsalt mind ümbritsev maailm ei toetanud seda.

Alustasin mediteerimisega ja väga kiiresti jõudsin taipamisteni ja tulid minu hinge ka põhjalikud vastused maailmavaate ja Looja kohta. Sellel hetkel otsustasin, et jooga kui meditatiivne ja spirituaalne praktika on see, mida olen tulnud siia maailma tegema ja ma olen sellega tegelenud viimased 20 aastat.

Mida on jooga teie elus muutnud?

Jooga on näidanud mulle, kes ma tegelikult olen. See on äärmiselt oluline, tajuda ja leppida iseendaga, et tulla toime probleemidega, millega siin maailmas eksisteerimise lühikese aja jooksul kokku põrkame. Enne joogaga tegelemist tundsin, et olen eksinud ja segaduses. Mind mõjutas poliitika, teiste arvamused, tähtsusetud asjad, mis maailmas pidevalt muutuvad. Nüüd, peale 20 aastast praktiseerimist joogamaailmas, ei hooli ma enam välistest probleemidest. Olen sõlminud rahu iseendaga ja näen kõike uues valguses. Ma ei keskendu metsikult hea töökoha, ilusa naise või “normaalse“ elu ehitamisele. Olen tänulik elule, et ta viis mind juba varases nooruses jooga spirituaalsetele radadele.

Olete töötanud paljudes erinevates maades üle kogu maailma, kuidas kirjeldaksite eestlast võrreldes teiste rahvustega?

Olen õpetanud joogat paljudele erinevatele kultuuridele, erinevas eas, sotsiaalses staatuses ja haridustasemega inimestele. Olen avastanud, et meid ühendab tegelikult palju rohkem, kui meil on erinevusi. Rääkides Eestist tunnen ma, et siin on inimesed vaimselt palju avatumad ja õpihimulisemad kui paljudes teistes paikades, kus ma olen õpetanud. Võib-olla on see tingitud kliimast, pikk külm ja pime periood muudab inimesed introvertseteks, ja looduslähedusest ning inimese olemuse aktsepteerimisest? Mind ennastki huvitab, kas Eestil on hedonistlik minevik?

Õpetate joogat teile omasel entusiastlikul viisil, vürtsitades joogat ka läbi huumoriprisma. Kas selline olemus on teile omane ka igapäevaküsimustes?

Olen väga tõsine inimene ja minu õpetused ei ole naljanumber, show või meelelahutus, kindlasti ka mitte lihtsalt trenn. Ma usun kõike, mida minu õpetajad on mulle õpetanud ja tahan anda seda oma õpilastele edasi nii palju, kui võimalik. Läbi minu õpetuste võib igaüks, kes neid praktiseerib, muutuda täisväärtuslikuks ja õnnelikuks inimeseks – psüühilisel, mentaalsel, emotsionaalsel ja vaimsel tasandil. Nähes tänapäeva maailmas, kuidas inimesed iseendaga ja teineteisega käituvad ning suhtuvad loodusesse, arvan, et inimkond peab ärkama ja mõistma, kes nad on, miks nad on siin ja kuidas maailmas on kõik seotud – just seda jooga meile õpetab, kui me seda praktiseerime. Samuti usun, et aeg lendab tohutul kiirusel ja inimkond peaks muutuste tegemisega alustama kohe. Seega on olukord väga tõsine.

Teisalt ei tähenda see, et kõik pole korras, et asjad siin maailmas pole nii, kuis peavad olema. Seega jätkub piisavalt ruumi nautimiseks, lõdvestumiseks ja ka mängimiseks. Ma olen täiesti veendunud, et kui kaotame oma huumorimeele, kaotame ka iseenda. Spirituaalsus ei tähenda tõsidust, see on armastus ja armastus muudab meid kergeiks, lihtsaiks, õnnelikuks ja lõdvestunuks. Samuti on huumoril väga kindel roll iga spirituaalse õpetuse, tegevuse ja praktika juures. Kui sinu teele satub spirituaalne õpetaja, kellel puudub huumorimeel — jookse elu eest! (naerab — toim.)

Mida huvitavat saavad külastajad kogeda selle aasta Joogafestivalil Haapsalus?

Minu sessioonil loome osalejatega üheskoos vaimse koosluse, kus igaüks saab võimaluse leida inspiratsiooni, mõistmist ja rahu. Ma usun, et need on kolm tähtsaimat elukomponenti. Samuti õpime ja praktiseerime joogapoose, hingamis- ja mediteerimistehnikaid. Tänapäeval on jooga nime alla koondatud nii palju erinevaid praktikaid, et inimesed ei oska tegelikult keskenduda joogas tähtsatele momentidele. Usun, et pärast minu tundi läheb paljude pilt selgemaks ja nad on vähem segaduses. Jagan teadmisi, mis aitavad leida joogas oma tee ja lasevad iseseisvalt otsustada, mis on just sinu jaoks õige. Tähtis on meeles pidada, et meie hing tuleb siia maailma üksinda ja lahkub siit maailmast üksinda, kuid vahepealsel, 100 aasta pikkusel eluteel, on hinge väga kerge igapäeva toimingute keskel unarusse jätta ja kaotada nii oma sihi kui iseenda. Jooga, mida mina jagan, õpetab taasühendama oma tõelise olemusega, hingega, ja inspireerib sind tervikliku inimesena elama elu, mis on õige sinu, looduse ja Looja jaoks – kogu keha, vaimu ja hingega.