Maire Taska õpetab hirmudega toime tulema
Konstellöör Maire Taska viib 26. oktoobril Taevas ja Maa keskuses läbi konstellatsiooni “Suguvõsa hirmudest vabanemine.” Me teame, mida tähendab karta ja kujutame ette, mis on hirm. Suguvõsa hirmud aga on midagi arusaamatumat ning asja olemuse räägib lahti Maire Taska ise.
Mida aga tähendab suguvõsa hirm?
Me saame alati informatsiooni oma esivanematelt, see teave on meie sees. Kui süsteemis ehk suguvõsas on midagi juhtunud, siis tullakse meid kaitsma. Me saame info nii: kui sa seda teed, võib juhtuda midagi hirmsat, parem seda ära tee, see on kellegagi juba juhtunud. Alateadvuslikult ehk hinge kaudu oleme me seotud kõigi nendega, kellega on midagi juhtunud.
Mõnes suguvõsas on hirme rohkem, ju seal oli, mida karta. Samas on süsteem elav organism ja me oleme osa sellest. Meie sees on kõik see olemas ja sellepärast tekivad tihti hirmud, millel ei ole põhjust. Nagu tunded, mis lähevad suguvõsas ühelt põlvelt teisele edasi, nii ka hirmud, selleks, et meid kaitsta — ära seda tee. See oli võib-olla õige 18.-19. sajandil, oli õige sõja ajal, aga kui see esivanemate kaitse või hirm ei lase meil edasi liikuda ja sel ei ole enam mõtet, aga me kanname seda edasi, siis see takistab meie arengut elus.
Meid mõjutab otse 300 inimest meie esivanematest. Kujutage ette, oli sõda, oli nälg, olid rasked ajad, naised ja lapsed surid sünnitusel. Kui paljud naised ei võta sünnitust ette hirmust, et nende või lapsega midagi juhtub? Sest kunagi kellegagi nii juhtus! Kui paljud ei julge saada rikkaks? Sest kunagi kõik rikkad hävisid ja pigem ma oman vähe, elan äraelamise tasandil, olen hiireke, aga olen elus! Kui paljud ei julge enda eest seista! Sest see, kes seisis enda eest, see suri, ma parem ei räägi midagi!
Mida kursusel teada saab?
Sellel kursusel me vaatamegi erinevaid hirmu vorme, kõige põhilisemaid, ja me eraldame nad ära. Sest hirm on meis endis, ta peab jääma. Me sünnime kahe tundega, armastuse ja hirmuga, kõik teised tunded on skaala nende vahel. Mida rohkem on hirme, seda vähem armastust. Kuid iga laps sünnib kindlasti hirmutundega, sest muidu ta hukkuks. Meil on alateadlikult info olemas, et kõrgelt mäelt ei tohi alla minna, sest sa kukud surnuks, ja väike laps juba teab, et kaljult kukkumine on ohtlik.
Tänapäeva lapsed ei topi enam igasuguseid asju pistikusse. Kui meil olid lapsed, müüdi kaitsmeid, mida panime sinna, et lapsed ei saaks surma. Praegu lapsed teavad, keegi ei roni elektrit katsuma, juba sünnist saati. Ma ei ole ammu enam näinud korterites pistikupesade ees kaitsmeid. Sellepärast on hirmud, mida meile edasi antakse, ka positiivsed, mitte kõik hirmud ei ole halvad. Kõige tähtsam on oma hirmudega sõbraks saada.
Kui igalühel meist on oma hirm ja ta on meie sõber, siis mis saab olla parem, kui omada hirmu kui suurimat sõpra, kes annab täpselt märku, millal sind ootab midagi tõelist! Kui me teame, et jääme lennukile hiljaks, siis kes seda teab — ikka alateadvus, hing. Selleks, et me pidevalt ei satuks sellistesse kohtadesse ja olukordadesse, on targem oma hirmudega tuttavaks saada, eraldades suguvõsa hirmud ja jättes oma, kes on sõber, sest siis annab ta just siis märku kui on oht. Kursus tulebki kõigest sellest.”
Rohkem infot leiab Taevas ja Maa keskuse kodulehelt.
Monika Kuzmina, Jüri Kukk
