SAMURAIKOODEKS! 12 mõtlemapanevat käitumisreeglit “Samuraikoodeksist”

Jaapani kultuur on unikaalne ja kordumatu. Samuraid olid kõrgeim neljast ühiskondlikust klassist ajaloolises Jaapanis.

Samurai personaalne vastutus, võitlusvaim, võitluskunst, perekondlikud suhted, ühiskondlik kohusetunne, haridus, rahaasjad, kõlbluse küsimused ja palju muud – kõik need Jaapani sõjamehe töö ja olme koostisosi käsitletakse “Samuraikoodeksis” Jaapani rüütlite positsioonidelt.

Kujutage vaid – 300 aastat tagasi kirjutatud raamatus kirjeldatakse hämmastava täpsusega altkäemaksuvõtmise, ametnike korruptsiooni; poliitilise ja professionaalse ebakompetentsuse juhtumeid, mida kohtab ka praegu. Kas meil on praegusel ajal samuraidelt midagi õppida? Eks seda otsustab igaüks ise …

Toome lugejateni “Samuraikoodeksist” 12 mõtlemapanevat käitumisreeglit.

1. Laiskus ja jõudeelu on häbiväärne tee, mida mööda ei sobi käia tõelisel samurail.
2. Peab oskama valida õige ja ebaõige vahel, püüdlema õige poole ja vältima väära.
3. Tasub üksnes otsustada, mis on õige ja mis vale, kui teile avaneb tõde ning te taipate kohe, mis on sünnis rüütlile toimetada ja mis mitte.
4. Häbenege argust, häbenege ahnitsemist, häbenege julgusetust – ning te õpite eristama õiglust ebaõiglusest ja astute headuse teed.
5. Ustavus, kohusetunne ja vaprus – vaat’ need on kolm voorust, millega kohtub sõdalane oma paljuraskel teel.
6. Julge ja vapper sõdalane on karske ja vaoshoitud.
7. Kartlik ja arg inimene ei saa kunagi tugevaks ja terveks, sest ta on andunud meelelahutusele sel ajal kui teised treenivad keha ja karastavad vaimu.
8. Elu toob häda ja õnnetust sellele, kes lobiseb tühja juttu ja levitab kuulujutte.
9. Tõeliselt lähedasteks sõpradeks saavad vaid need sõjamehed, kelle südamed on üksteisele avatud.
10. See, kes uhkeldab oma usaldusväärsusega ilma mingi põhjuseta selleks või siis tegeleb sellega, millega ei peaks tegelema; see, kel kombeks asuda asja kallale, kui keegi teda selleks ei palu; see, kes on ülemäära tüütu – need ei vääri kiitust.
11. See, kes valmidusega tormab iga asja kallale, isegi kõige ohtlikuma ettevõtmise juurde, ilma et annaks endale mahti ülesande täitmise teede ja võimaluste üle aru pidada, kes ei vaevu end kaalutlemisega põhjuste üle, mis võivad viia ebaedule, saab peatselt kuulsaks kui mitte kuhugi kõlbulik, kasutu ja pealiskaudne inimene.
12. Lühike tee ei ole mitte alati kõige lihtsam ja ohutum, seda ükskõik mille kallale asudes – mitte üksnes reisidel ja rännakutel.

Toimetas Monika Kuzmina