Intervjuu! Ott Kiivikas: negatiivsete lisapingete puudumine soosib positiivseid tulemusi
Kulturist Ott Kiivikas on sportlane, keda teatakse ilmselt kogu Eestis, ja võib öelda, et tema saavutused paistavad välja ka tema välimusest. Iga sportlase saavutuste taga on suur töö, see omakorda eeldab füüsilisi ja vaimseid pingutusi ning kui kõik ka sujub, on aegajalt ikkagi hea üle vaadata, millises hetkeseisundis konkreetne spordimees on, ja mis isegi tähtsam, kui palju peitub temas veel potentsiaali.
Just sel põhjusel käis kaasaegse, kogu maailmas kiiresti populaarsust koguva TimeWaveri tehnoloogiaga tutvumas Eesti tuntuim kulturist Ott Kiivikas.
Tutvusite Timewaveri tipptehnoloogia. Millised eesmärgid teil olid ning milliste eelarvamuste ja mõtetega te katsetusel käisite?
Eelarvamusi ei olnudki tegelikult väga palju. Vahest tunned ära, et kui sulle pakutakse midagi proovida, siis on asju, mille puhul saab kohe aru, et see ei ole õige, kuid on asju, mille puhul sisetunne ütleb kohe, et peab proovima. Minu sisetunne on suhteliselt tugev. Algul ei saa alati aru, miks mul seda vaja on, aga täna, kui ma siia tulin, oli mul hea tunne, et seda teen.
Kui küsite millele see baseerub, siis öelda, et ma füüsiliselt midagi tunnen, oleks vale. Ma ei kahtle, et on olemas inimesi kes tunnetavad raku võnkesagedusi ka füüsilisel tasandil, aga need peavad olema üle keskmise tundlikud. Mina seda füüsiliselt kuidagi ei tundnud, kuid info, mille ma selle paaritunnise vestluse jooksul sain, ja mis küsimused tekkisid, peegeldasid eelkõige minu hetketundeid ja emotsioone. Ma pole kunagi psühholoogi juures käinud, kuid eeldan, et tänane kogemus oli sarnane sellega, mis psühholoogi juures läbi elatakse. Eeldan, et TimeWaveri ülesanne on suuresti sarnane psühholoogide eesmärkidega.
Mingitele oma mõtetele saab selgituse ja põhjuste tagamaid saab ka uurida. Olgem ausad, kui sportlasel ei ole vaimselt asjad korras, siis tulemusi ka ei tule. Sain täna peegelduse ja selgituse oma hetkel sees olevatele emotsioonidele, vastused küsimustele, mida tundsin ja tegelikult juba teadsin, kuid nüüd sain veel kord kinnitust. Väga huvitav kogemus oli see kindlasti. Ei oska öelda, mis nüüd edasi toimuma hakkab, aga ma saan teoreetiliselt aru, kuidas ma need muret tekitavad asjad lahendama pean ja kuidas ma ise ennast emotsionaalselt kontrollida saan, et kõik paremuse suunas muutuks. Kas see minu spordi tulemustes peegeldub ja kas murekohad lahenevad, näitab lähitulevik.
Kui palju kindlustunnet annab see, et tulemust saab füüsiliselt ekraanil näha, vaadata statistikat ja seda kõrvutada oma alateadvuses olevate mõtetega?
Seda ongi päris raske tajuda, paned küll käe plaadile ja tunned mingit väikest surinat ning arvutiekraanile ilmuvad mingid tulbad. Minu asi on ju piltlikult öeldes usaldada seda, et tekib mingi skaala, sest igaüks võib mingeid tulpasid ekraanile tekitada, kuid küsimus on nüüd nende tulpade lahti selgitamises ja selles, mida sulle öeldakse. Kas ma tahan seda kuulda või ei taha, aga fakt on see, et info on seal kirjas ja see peegeldab minu emotsionaalsest seisundit. Täna selgus, et minu vaimne seisund on tugev, aga mul oli ka väga positiivne aasta ja head tulemused, seega on loogiline, et tulemus on suur, kuid seda juhul, kui me räägime minust kui sportlasest. Aga ma ei ole ainult sportlane, ma olen ka ettevõtja, pereisa, ühiskondlikult ja sotsiaalselt aktiivne — neid valdkondi on nii palju, millega ma tegelen. Ja kui igasse sellesse niiöelda, probleemsesse tulpa süveneda, on tulemused väga põnevad. Väga huvitav oli Liisiga nendest asjadest rääkida.
Kuid nagu eelnevalt mainisin, saan kindlasti parema kommentaari anda kuu aja pärast, kui olen nende probleemsete kohtadega tegelenud. Ma saan aru, et see jutt on hetkel segane, kuid ma ei oska seda protsessi kuidagi teistmoodi kirjeldada. See on nagu pilli häälestamine, et pill justkui teeb ju häält, aga keegi aitab nüüd sul kõik keeled õigele sagedusele sättida. Ühest küljest on see füüsiline, rakutasandil energia kompamine, aga teisest küljest oli see ikkagi väga vaimne katse. Kui võrdluseks tuua massaž, peale mida on kohe tunda, et lihased on läbi muditud, siis täna siin sellist tunnet ju ei teki, ja sellepärast on seda ka väga raske kirjeldada.
Sportlase jaoks on fookuse hoidmine ja eesmärk, kuhu poole püüelda, kõige tähtsam, siis tulevad sinna juurde füüsiline treening ja vaimne pool. Kas täna, kui nägite, kui suur teie kasutatud potentsiaal kõikides valdkondades on, võiksite väita, et TimeWaverist võib olla kasu ka spordisaavutuste planeerimisel?
Ütleme niimoodi, et sellest saavad kasu kindlasti need inimesed, kellel on probleeme madala enesekindlusega ja eneseleidmisega, sest tavaliselt hakkab eesmärkide mitterealiseerimine pihta enesekindluse puudumisest. Inimene nagu tahaks midagi saavutada, aga ta kardab, sest ta arvab, et ei tule välja. Ehk siis tegelikult on edu taga õige vaimne seisund. Ega olgem ausad, minul ei ole seda ka ju kogu aeg olnud, aga see on aastate ja kogemustega tulnud ja ta on lisaks juba kogetule võimaldanud panna uusi selgeid eesmärke, ja neid ka ellu viia. Kui inimene ei ole midagi saavutanud, pole Eesti meistergi olnud ja siis hõiskab, et tuleb homme maailmameistriks, siis on see küll vahva unistus, aga mõistus saab aru, et kui sa pole Eesti meistergi olnud, siis miks peaks maailmamastaabis midagi saavutama? Aga kui oled olnud nii Eesti kui Euroopa meistritiitli omanik, siis on loogiline asjade kulg, et hakkad mõtlema, miks ma siis ei peaks homme saama maailmameistriks, sest tegelikult olen selleks juba võimeline. Tihti algavad probleemid sellest, et ei suudeta ennast näha isegi Eesti meistritena, rääkimata kõrgematest eesmärkidest.
Kui rääkida konkreetsemalt energiamõõtmisest ja numbritest TimeWaveri katsetusel, siis kui peale viimaseid võistlusi oli energiatase 30%, siis täna, kui käib uus ettevalmistusperiood, oli see juba 62%. Selline muutus on toimunud 2 nädala jooksul ja ma tunnen ka, et energialävi on tõusnud. Aga see katsetus kaardistab lisaks ka muud energiapunktid, mis aitavad omakorda paremini mõista, milliste enda emotsioonidega tuleb tegeleda. Ehk TimeWaver aitab sul paremini mõista põhjuseid, mis on elus ebaõnnestumiste taga. Tavaliselt sportlasel assotsieerub kasin tulemus ju kohe vähese trennitegevusega, aga oma täieliku potentsiaali mitteärakasutamine võib olla seotud hoopis muude asjadega. Näiteks suhetes oma sõbraga, kaasaga või hoopis vanematega, mis kandub sinna ja sa ei kasuta oma potentsiaali tegelikult sajaprotsendiliselt ära.
Ei saa küsimata jätta, mis on sportlase edu taga? Pikk treeningperiood on jäänud selja taha. Kust tuli teie edu?
Kui seda üldse proovida kuidagi defineerida, siis kui ma saaks öelda, et mul oli suur tiim, oma massöör ja treener kõik need 20 aastat selja taga, siis arvaksin, et see oli selle tulemuse põhjuseks. Kuid olen täna vist üks väheseid sportlasi kellel ei ole oma treenerit. Aga mis muutus, on see, et oma kogemuste pagasile toetudes ma teadsin väga täpselt, mida ma teen. Ma ei saa kogenud sportlasena öelda, et tegin rohkem trenni. Kui sa oled noor sportlane, siis sa arvad, et sa teed õigesti. Täna ma juba tean, mis on minu jaoks õige ja ma ei tee mitte ühtegi üleliigset liigutust. Samamoodi kui sa räägid elukogenud inimesega, siis vanaisa ju ei arva enam väga palju, vanaisa teab, ja see teadmine baseerub tema tarkustel ja kogemustel. Kümneaastane poiss ju ka arvab midagi, vahest on ta arvamus ka õige, aga see on pigem õnnelik juhus.
Kokkuvõtteks võin öelda, et kogemusest maksimumi võtmine on üks põhjus, ja teine väga tähtis osa on emotsionaalne seisund võistluse ajal. Kui tugifoon kodust, töölt ja igalt poolt mujalt toetab ja ei tekita negatiivseid lisapingeid, siis see ka kindlasti soosib positiivseid tulemusi. Ma arvan, et need kaks asja kokku olid minu eelmise aasta saavutuste taga.
