Vokaalijumalanna tuleb Eestisse! Väelauljatar Peruquois: naine peab ise tahtma õnnelik olla
5. oktoobril esineb Tallinnas Vene Kultuurikeskuses vokaalijumalanna Peruquois` uue live-programmiga „Armunud Naine“ ehk „Woman In Love“. Helilooja ja tekstikirjutajana väljendab see kaunis naine kirglikult tõelist inimeseks olemist, igatsust armastuse allika ja täieliku tärkamise poole, oma seminaridel aga õpetab iidseid müstilisi praktikaid, et naistes ärkaks naiselik ilu ja jõud, avaneks loovus ja sisemine võime luua just sellist elu, mida nad ise soovivad. Alljärgnevas intervjuus jutustab ta sellest, kuidas naine võib leida õnnelikuks olemise läbi ühenduse enda üsaga.
Te olete öelnud, et olete õnnelik naine. Kui vaatate enda ümber ja näete teisi naisi, kas võite väita, et paljud neist ei ole sama õnnelikud. Millist nõu te saaksite neile anda?
Esiteks, naine peab tahtma olla õnnelik. Paraku näen palju naisi, kes seda tõeliselt ei soovi, olles kinni oma draamades ja muredes! Naine valib endale väga kergelt ohvri rolli ja jääb sellesse rattasse kinni. Ta peab olemas olema oma lastele, mehele, kellele iganes, aga mitte iseendale. Paraku ei saa ma sellisele naisele kuidagi nõu anda. Alustuseks peab naine ise tahtma muutust, et leida enda tõelise loomuse, tõelise mina.
Alustuseks peab naine ise tahtma muutust, et leida enda tõelise loomuse, tõelise mina.
Naisel, kes tahab leida ennast tuleb vaadata endasse ja kõige tähtsam on sealt üles leida armastus. Me räägime väga palju armastusest nii iseenda kui oma lähedaste vastu, armastus oma laste vastu. Põhimõtteliselt aga peame ütlema – oleme andnud ennast millelegi, mis ei ole meid tegelikult õnnelikuks teinud. Enamus naiste tähelepanu on tänapäeval koondunud välisele, sellele, kas välimus on piisavalt ilus, ja enamuse juhtudel ei olda endaga rahul, sest tänapäeva maailmas on pea kõik pildid töödeldud. Kõik on koondunud sihvaka elegantse silueti taha ja naiselt eeldatakse koguaeg, et ta on selles ideaalses olekus, kuigi see ei ole loomulik! Naised on kaootilised, oleme pidevas muutuses, naise keha läbib kogu aeg tohutul hulgal emotsioone, aga me peame pigem hakkama kogema liikumist enda sisemusse ja see on väga suur elumuutus.
Peame pigem hakkama kogema liikumist enda sisemusse.
Mida peaks täpsemalt tegema?
Me peame lõpetama elu vaatamise mõistusega! Tuleb leida ühendus oma kehaga ja seda saab teha läbi hingamise. Näiteks panna käsi südamele ja küsida oma südamelt, mida ta tunneb ja tõeliselt ihaldab. Veelgi sügavamale minnes proovige leida ühendus oma üsaga, mis nõuab loomulikult juba sügavamat hingamist. Kui meil pole ühendust oma üsaga oleme justkui pooleks lõigatud, mis muudab meid väga haavatavaks, sest meie pea on väga lähedal südamele ja meid pillutakse nendes emotsioonide meres, ja sellisel juhul taaskord keskendume välisele. Kui naine teadlikult viib hingamise allapoole, läbi kõhu edasi üsa piirkonda, algab avanemine. Sest kui naine tunnetab rohkem ülakehaga, ei ole ta võimeline tundma nii palju alakehaga. See seletab tihti ka seda, miks mõnedel naistel on menstruatsioonivalud, sest üsa on väga intelligentne paik, see on naise keha kodu, läbi selle tullakse siia maailma.
Me peame lõpetama elu vaatamise mõistusega!
Sellepärast, peab naine sammhaaval otsima teed tagasi iseenda üsasse ja üheks võimaluseks on asetada käsi alakõhule ja hingata sügavalt sisse. See on ka põhjus miks rasedad naised hoiavad tihti kätt seal, nad tunnevad siis seost eluga ja see on ka põhjuseks, miks naistele meeldib rasedus. Naise loomulik olek on olla juurdunud ja otseses seoses oma üsaga, tundes eluenergiat voolamas kogu selle headuses, see on loov energia. Kui naine teeb midagi, mis ei toeta tema loovust ja loomulikust, näiteks töötab päev läbi arvutis, peaks ta (tegelikult iga naine) tegema harjutusi, praktiseerima olemist enda kehas. Sügavalt sisse hingama ja leidma ühenduse oma emakaga… ja veelgi sügavamalt, läbi sensuaalse vaginaalne keskuse (yoni). Naise keha erineb mehe omast, see on kui avatud puutüvi, millel on elujõud, ja need energiad peaksid vabalt liikuma, st. maa seest tuleb eluenergia üles ja liigub maasse tagasi. See energia saab liikuda ainult läbi teadlikkuse ja sügava hingamise. Loomulikul moel liigub elujõud naises, kui ta armatseb, juhul, kui ta teeb seda tõeliselt. Aga et naine saaks ühenduse oma sensuaalse keskusega, selleks on olemas väga lihtsad tehnikad mida saab edukalt igapäevaselt kasutada. Tuleb sügavalt sisse hingata ja hetkeks pingutada emakalihaseid ja hoida neid hetke pingul… ning seejärel välja hingata ja lõdvestada.
Lihtne tehnika: hinga sügavalt sisse ja pinguta hetkeks emakalihaseid ja hoia neid hetk pingul… ning seejärel hinga välja ja lõdvestu.
Ja see aitab? Kas teid aitas?
Selleks, et naine saaks tunda ennast rohkem naiselikumana, peab ta tunnetama iseennast ja oma vibratsioone, tuleb ära tunda oma sisehääl. Enamikel naistel ütleb see hääl, et ta pole piisavalt hea. Ükskõik millisest küljest vaadatuna, ma olen liiga paks, pean minema dieedile, või pole piisavalt tark või piisavalt ilus. Igal naisel on oma lugu, mida ta kehale jutustama hakkab….salamisi iga päev ja see on seotud lapsepõlvega. See, mida ema oma lapsele räägib, mõjutab seda, milliseks inimeseks ta tulevikus kasvab. Kui ema ütleb oma lapsele pidevalt, et sa oled nii ilus, tark või andekas mingil alal, näiteks kirjutamisel, siis loob ta eelduse ja see hakkab kehastuma. Sama toimub ka hiljem, kui naine ütleb koguaeg et, näiteks mu rinnad on rippuvad, siis elujõud hakkab kaduma ja tema rinnad täituvad negativismiga, tekib häbitunne ning valu ja täielik ühenduse kaotus. Hingamine ongi vajalik selleks et naine saaks ühendada kõik naiselikkuse kanalid oma kehas. Laulmine ja tantsimine on samuti väga hea viis oma naiselikkuse leidmiseks. Isegi 15 minutit harjutamist päevas aitab meil leida ennast ja oma tõelise sisemise armastuse. Kui takerdume vaid välimise ilu juurde, ei leia me kunagi oma sisemist naiselikkust. Selleks, et naine leiaks oma õnne peab ta vaatama enda sisse ja väga sügaval oma keha juurtes on ühendus kõrgeima naiseliku allikaga ehk Maaga ja oma armastuse allikaga. Vaid sellisel juhul saab naine teha oma elus läbi puhastuse. Tuleb vaadata sügavale enda sisse, leida ühendus oma üsaga ja küsida, mis on see, mida ta tõeliselt armastab maailmale tuua. Kui ta näiteks armastab šokolaadi, siis võib ta ju avada oma šokolaaditehase.
Selleks, et naine saaks tunda ennast rohkem naiselikumana, peab ta tunnetama iseennast ja oma vibratsioone, tuleb ära tunda oma sisehääl.
Mina tegin selle muutuse niimoodi, muutudes jazzilauljast lauljaks, kes väljendab kogu armastuse ja inimeseks olemise loomust, ja see nõudis minult suurt vaprust. See tähendab ka seda, et sa pead keskenduma ja vaatama, kuidas sa kohtled oma armastust. Kui sa vaatad väljapoole ja näiteks lapsed on sinu ainsad armastuse allikad, siis sa saad väga kiiresti ja väga kõvasti nendelt kõrvetada. Kui nad on õelad ja vastikud, tunned sa end naisena läbikukkununa. Aga kui sa näed, et nad on ise enda armastuse allikad ja sina oled oma armastuse allikas, siis te saate armastust omavahel jagada ja see on palju tervem suhe. Sellisel juhul tunnevad lapsed täieliku sidet sinuga ja sa saad aidata neil olla nende endi armastuses, endi hingamises ja kehades nagu sina oled endas. Kui nad on erutatud ja hingavad pinnapealselt siis ütled – hinga läbi kõhu, see rahustab kohe, sest saavutatakse parem ühendus endaga. Sama põhimõte töötab täiskasvanutel, üha rohkem näeme meie ümber ärevusehäireid, sest hingamine on pinnapealne ja lühike ning ei leita enda juurt üles. Väga oluline emana õpetada enda lastele, kuidas jõuda enda juureni ehk ühendusse endaga.
Väga oluline emana õpetada enda lastele, kuidas jõuda enda juureni ehk ühendusse endaga.
Mida te arvate sotsiaalmeediast? Kas see aitab noortel naistel leida enda naiselikkuse?
See teeb kohutavat hävitustööd, sest siin keskendutakse välisele. Kuniks me otsime seda välist armastust, seni me ka kukume läbi ja põleme läbi. Kuni me norime pidevalt tähelepanu, hindame ennast ja loendame Facebookis laikide kogust. Peame mõistma, et naistena oleme me elu õied. Lilled löövad õitsele, neile meeldib lõhnata hästi ja seetõttu naised katavad ja ehivad end ilusate asjadega, neile meeldib olla nähtud ja ma arvan, et see on loomulik. Kui kõnnid ringi ja näed kultuure, kus naised hoolitsevad enda eest, on see ilu silmipimestav, sest see on tõeline. Tänapäeval naised tihti hoolitsevad rohkem füüsilise kui sisemise ilu eest. Näeme aina rohkem pilte füüsiliselt ilust aga mitte spirituaalsest. See on põhjus, miks jäljendatakse liigutusi seksist (nt. pruntis huuled), selle asemel et näidata naiselikku voolu. Sotsiaalmeedias antakse edasi kujutust, kuidas ma näen välja armatsedes, sest kui naine on loomulikult lõdvestunud ja sensuaalne siis suu avaneb, rind tõuseb ja käed avanevad. Kuid praegu näeb väga palju, et seda jäljendatakse, mis on tühi miimika ja see ei ole armastus!
Seda on valus vaadata, sest eriti palju toimub seda juba noorte tüdrukutega üle maailma, kel pole veel oma keha sensuaalsuse ega isegi mitte armatsemise kogemust, aga nad juba imiteerivad seda piltidel.
Piletid kontserdile on müügil Piletilevis!
