VAIMNE MAAILM SINUS! Kaastunne – uue ajastu alus
Hetkel elame me väga muutusterohkes ajastus, kus maailma energiatase on muutumas. Me oleme sisenenud imelisse uude, Veevalaja ajastusse, mida kutsutakse ka rahu ja õitsengu kuldajastuks, kirjutab Egle Koppel Kehakeel.ee portaalis.
Meie ees on võimalus liikuda kaasa uute energiate, teadlikkuse ja spirituaalsusega. Veevalaja on intelligentsuse, altruismi, innovatsiooni, sõpruse, grupiteadvuse, universaalsuse ja kokkuhoidmise märk. Nüüd on teravalt esile tõusnud vajadus õppida paremini tundma oma intuitsiooni, emotsioone ja intstinkte ning õppida kasutama oma mõistust varasemast täiesti erinevalt. Meil on vaja laiendada oma südame ja teadlikkuse tunnetust, olla tasakaalus ja rohkem kontaktis oma hingega, et mõista ja olla paremini sünkroonis uue ajastuga. Kundalini jooga üks Veevalaja ajastu suutratest ütleb: mõista läbi kaastunde, muidu ei mõista sa praegust aega.
Tegelikult räägivad kaastunde olulisusest paljud erinevad usundid ja vaimsed praktikad. Võiks isegi öelda, et kaastunne on üks peamisi komponente spirituaalses maailmas, kus seda peetakse lausa inimese ülimaks väljenduseks. Räägitakse koguni, et inimese eesmärk elus ongi teenida teisi, näidates üles oma kaastunnet ja abivalmidust.
Kaastunne ja armastus läivad käsikäes
Kaastunne on tihedalt seotud ja läbipõimunud armastusega. Kaastunne on võime tunda kaasa teiste kannatustele, olla empaatiline, mõista teiste tundeid ja läbielamisi ning tunda sisemist tungi teisi aidata. See tähendab jagada teiste kannatusi, olla hooliv ja lahke. Inimestena kogeme seda tihti, kui tegemist on meile kallite ja lähedaste inimestega või meie lemmikloomadega. Kuid kaastunde tegelik tähendus on palju sügavam kui see, mida me ehk siiani tundnud oleme. Et sünkroniseerida ennast uue ajastuga, on meil nüüd vaja minna kaugemale, meil on vaja laiendada kaastunnet mitte ainult oma lähedaste, vaid ka kõikide teiste, isegi võõraste inimeste, võõraste rahvuste, kultuuride või teiste rasside suhtes. Kui me siiani tundsime kaasa vihmas ligunevale kassipojale, siis nüüd laieneb kaastunne ka lehmale, kes on leidnud kannatuste rohke ja verise tee meie taldrikule. Kaastundel ei ole limiteeringuid, nagu neid ei ole ka armastusel. Armastus on tunne, mida sa võid tunda kõikide elusolendite suhtes, mitte ainult ühe konkreetse liigi või vaid teatud juuksevärviga inimeste suhtes. Samamoodi on andestamisega, poolikult andestamine ei ole päriselt andestamine. Natuke tõe rääkimine ei ole päris tõde. Valikuliselt kaasatundmine ei ole veel kaastunne selle tegelikus tähenduses. See on meeldimine või mitte meeldimine, me tunneme kaasa nendele, kes meile meeldivad. Sellist filtreerimist presenteerib meile meie meel, meie ego, kes meele tagatoas niite tõmbab.
Kaastunne on vajalik endale
Meie meel mängib ja eksitab meid pidevalt. Kui me aga suudame purustada meele illusioonid ja vaadata läbi oma südame, siis oleme võimelised tundma kaastunnet kõigi vastu. Mitte ainult ohvri, vaid ka kurjategija vastu. See ei tähenda, et me kiidame heaks kuritegu. Kuid keegi meist pole sündinud pahalasena, me kõik oleme sündinud süütute armsate beebidena, ka need kes kuritegusid korda saadavad. Mingil hetkel on aga midagi läinud valesti ja kui me püüame kurjategijat mõista, siis me jõuame ka selle tegeliku põhjuseni, miks see inimene nii madalale laskus ning see aitab tulevikus ära hoida teisi sarnaseid juhtumisi.
Eelkõige on aga kaastunne vajalik meile endile, tervendades meid nii mentaalselt, füüsiliselt kui sotsiaalselt. Kellegi teise aitamine tekitab ajus sügavat rahuldustpakkuvat tunnet. Andmine teeb meid alati õnnelikumaks, kui saamine. Kaastunne vähendab ärevust ja depressiooni, vastupidiselt enesekesksele eluviisile, kus keskendutakse vaid endale, isele ja minule. Inimesed, kes on empaatilisemad, on vähem võistlemishimulised ja altimad koostööle. Kaastunne aitab meil mõista, et iga elusolend on indiviid ja see modelleerib meid olema lahkem ja abivalmim kõikide suhtes. Nii oleme paremad sõbrad, paremad vanemad, paremad töökaaslased, paremad õpetajad, paremad koolikaaslased, paremad naabrid, paremad kaaslased ka teistel maapeal elavatele liikidele ja paremad inimesed igas mõttes.
Kaastunne tähendab ka empaatiavõimet
Kaastundlik käitumine tähendab kindlasti ka seda, et me oleksime kenamad ja lahkemad ka iseenda suhtes. Et me tunneksime ära need hetked, millal vajame puhkust, tuge, andestust või abi, ning võimaldaksime seda endile. Kaastunde üks osa on empaatiavõime, mida me saame arendada ainult siis, kui me oleme tõeliselt avatud ja aksepteerime kõiki oma tundeid, ka negatiivseid nagu viha, hirmu, kurbust, südamevalu, vastikust või üksindust. Nii me õpime mitte kartma oma tundeid ja neist paremini aru saama ning olema eelkõige iseenda vastu lahkemad ja armastavamad. Alles seejärel suudame mõista ka teisi ja näidata üles kaastunnet. Kui me oleme liiga kriitilised oma tunnete suhtes või proovime neid alla suruda, siis on võimatu tunda empaatiat ja olla kaastundlik teiste suhtes. Kui me oleme iseenda tunnetega heas kontaktis ja keegi peaks meie tundeid riivama, siis saame aru, et teisel inimesel võis olla näiteks tugev stress ja ta ei suutnud ennast vaos hoida. Jällegi, sellist käitumist ei saa ehk heaks kiita, kuid me ei võta seda nii personaalselt ning kergem on mõista, andestada ja eluga edasi liikuda.
Alustama peab lihtsaimast, mitte võimatust
Kaastunne ei tähenda kaasaelamist. See ei tähenda, et sa oleksid nagu svamm, kes imeb teiste tunded endasse. See on kannatuste ja läbipõlemise tee, mis ei aita ei sind ennast ega ka kedagi teist. Sa ei pea hakkama maailmaparandajaks, sa ei saa kõiki kannatajaid maailmas aidata ega ennast ribadeks tõmmata. Sa ei saa, emotsoonid peakohal kokku löömas, jalad rakkus Aafrikasse joosta ning hullunud pilguga kõigile appi karata. Sa ei saa adopteerida kõiki vanemateta lapsi oma kahetoalisesse korterisse ega päästa kõiki maailma loomi inimeste põhjustatud kannatustest. Sa ei saa kõikide tundeid endas pidevalt läbi elada. Sa pead siiski suutma säilitada rahu ja kaine mõistuse. Piisab sellest, kui sa tõeliselt tunned ja aksepteerid oma kaastunnet, ning teed seda, mis on sinu võimuses siin ja praegu. Alati ei peagi tegema midagi füüsiliselt või tingimata kuhugi kohale tormama, oluline on muuta oma suhtumist ja töötada oma vibratsiooni tõstmisega. Me saame kaastunnet väljendada ka oma igapäevaste valikutega või oma tarbimisharjumusi korrigeerides. Näiteks ostes õiglase kaubanduse märgistusega tooteid, mitte ostes tarbetuid luksusesemeid või annetada oma kodus ülejäävaid asju. Me saame praktiseerida kaastunnet, olles arusaavamad ja toetavamad teiste suhtes, ükskõik milliseid arusaamu teised inimesed omavad või kui erinevad ja valed on nende põhimõtted meie arvates. Me ei saa nagunii kedagi muuta. Ainus võimalus on olla ise eeskuju ja jagada oma kaastunnet igal sammul, mis on tegelikkult väga nakkav ja käivitab iseenesest juba ahelreaktsiooni.
Me oleme kui pärlikee
Tegelikult on kaastunne meile juba loomuomane. See on meile isegi instinktina kaasa antud. Kui sa näed, et keegi kukub, siis sinu esimene reaktsioon on minna talle appi, mitte talle jalaga veel hoogu juurde anda. Me aitame teisi automaatselt, see on meie esimene impulss, sest oma hinges me teame, et oleme omavahel kõik seotud. Me oleme omavahel ühendatud justnagu pärlikee. Oleme nagu eraldiseisvad ja erinäolised pärlid, kuid oma südamikes oleme ühendatud peene niidikese ehk kaastunde ja armastuse abil, et moodustada koos ilus ja hinnaline pärlikee. Pärlid, see on meie kogukond ning kaastunne on vajalik kogukonna hoidmisel, et jääksime ellu inimestena. Evolutsioon põhinebki kaastundel, mitte omavahelisel rivaalitsemisel. Me peame kokku hoidma, et mitte laiali laguneda nagu purunenud pärlikee.
Kaastunne algab sinust enesest, see on sinu sees juba olemas, see on sinu sisemine varandus, mis otsib alati väljapääsu. Kaastunne on võti uude maailma, kui me selle endas üles leiame, on rahu Maa peal. See ongi teekond uue inimkonnani, mis on aluseks Veevalaja ajastule.
Meditatsioon kaastunde suurendamiseks
Istu mugavas poosis, sulge silmad ja vii tähelepanu oma hingamisele, seejärel tunneta oma südame lööke, näe oma kõige kallimaid ja lähedasemaid oma südames, tunne nende rõõmu, kurbust ja valu, mida nad on pidanud läbi elama. Ole vaba süüdistustest ja etteheidetest. Nüüd on aeg tunda kaastunnet ja soovida neile kõige paremat. Korda mõttes: ole hoitud kaastundes! Ole vaba valust ja kannatustest! Ole rahus!
Mõne minuti pärast suuna tähelepanu iseendale. Mõtle nendele kannatustele ja valule, mida sa ise oled pidanud läbi elama. Ole kaastundlik ka iseenda suhtes, ole vaba süüdistustest ja etteheidetest ning korda mõttes: ole hoitud kaastundes! Ole vaba valust ja kannatustest! Ole rahus ja õnnes!
Kui oled endaga ühele poole saanud, siis too tähelepanu kõikidele teistele inimestele keda sa tunned, ole teadlik ka nende raskustest ja kannatustest ning soovi ka neile samad soovid: ole hoitud kaastundes! Ole vaba valust ja kannatustest! Ole rahus ja õnnes!
Aita ka vaenlasi
Nüüd on aeg minna veelgi kaugemale, kujutle oma südames oma vaenlasi, sulle ebameeldivaid või võõraid inimesi, keda sa ei tunne. Näe ja tunne kuidas temad kannatavad, tunne kaasa nende valule ja raskustele, ole vaba süüdistustest ja etteheidetest ning saada ka neile head soovid: ole hoitud kaastundes! Ole vaba valust ja kannatustest! Ole rahus ja õnnes!
Lõpetuseks ava ettevaatlikult silmad ja tule aeglaselt asendist välja. Jätka praktikat regulaarselt.
Ettevaatust, kaastunde praktiseerimine võib tõsta sinu empaatiavõimet, muuta sind koostööaltimaks, tolerantsemaks, sõbralikumaks, armastavamaks, lahkemaks, sa võid hakata koguni taimetoitlaseks ja üldse õnnelikumaks inimeseks!
Egle Koppel, Kehakeel.ee
