VAATA UUESTI! Psycherence’il rääkisid Luis Eduardo Luna, Dennis McKenna, Susan Blackmore ja Jeremy Narby
21. septembril Tallinnas Alexela Kontserdimajas peetud psühhedeelikumide ja teadvuse konverentsil Psycherence 2018 kõnelesid neli teadlast üle maailma. Ettekandeid on nüüd võimalik vaadata ka sünkroontõlkega eesti keelde.
Luis Eduardo Luna (Brasiilia) “Yajé/Ayahuasca (Banisteriopsis caapi) – kultuuriline, teaduslik ja kunstiline ülevaade”
Brasiilia antropoloogiaprofessor Luna esines loenguga “Yajé/Ayahuasca (Banisteriopsis caapi) – kultuuriline, teaduslik ja kunstiline ülevaade”. Ettekanne sisaldas sissejuhatavat ülevaadet yajé ja ayahuasca kasutamisest Amasoonia põlisrahvaste animistlikus maailmakäsitluses ja iidses taimetarkuse kontekstis; ayahuasca kasutamine sakramendina Brasiilia religioonides alates 1930. aastatest; 1990. aastate algusest alates järjest suurenev palverändurite sissevool Amasoonia regioonidesse ja taimeravi praktikute, nii põlisrahvaste esindajate kui ka lääne kultuuriruumi inimeste aktiivne globaalne liikumine; kogemuslike ja terapeutiliste ringkondade tekkimine üle kogu maailma, mille läbi avardub ka antud valdkonna kunstiline ja muusikaline looming ning teaduslik uurimine.
Mis on selliste kogemuste potentsiaalid ja ohud uues kogu maailma hõlmavas kontekstis? Missugune on nende ja teiste psühhoaktiivsete ravimtaimede ja ainete mõju sotsiaalsetele muutustele ja keskkonna teadlikkusele? Mis on nende taimede terapeutilised võimalused nii füsioloogiliselt kui ka kogemuslikult? Milliseid uusi ideid võivad need kogemused meile paljastada inimteadvuse müsteeriumi osas?
Luis Eduardo Luna juhib Florianópolises Wasiwaska uurimiskeskust, mis koondab ülemaailmset võrgustikku kõige eesrindlikematest teadlastest ja aktivistidest antropoloogia, etnobotaanika, psühhoteraapia, psühhofarmakoloogia, nägemuskunsti ja teadvusuuringute valdkondades.
Antropoloogiaprofessorina on Luna üle 40 aasta uurinud Peruus ja Kolumbias erinevaid inimgruppe ja religioone, kes kasutavad inimteadvust mõjutavaid taimseid sakramente ja ravimeid. Ta on kogu maailmas tuntud Amasoonia põlisrahvaste šamanismi ja muutunud teadvuseseisundite ekspert, kes on võtnud elutööks uurida psühhointegraatortaimede (ayahuasca) mõju inimesele.
Luna on kureerinud nägemuskunsti näituseid Euroopas, Lõuna-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikides ning lavastanud dokumentaalfilme. 2002. aastal austas St Lawrence’i Ülikool teda audoktori nimetusega. Ühtlasi on ta auväärsete Guggenheim Fellowshipi ja Linnean Society teadusringkondade liige.
Dennis McKenna (USA) “Kibe jook ja teised jälkused: farmakognostiline uuring looduslikest teadvust muutvatest ainetest”
Etnofarmakoloog, lektor, kirjanik ja teadur McKenna (UK) esines loenguga „Kibe jook ja teised jälkused: farmakognostiline uuring looduslikest teadvust muutvatest ainetest”. Maa biosfääris on väga laialdaselt levinud suur hulk taimi, loomi ja seeni, mis sisaldavad eripalgelise keemilise koostisega psühhoaktiivseid aineid. See on miljonite aastate pikkuse biokeemilise koosarenemise, koostöö ja omavahelise võistlemise tulem ning annab aimu kogu elu ühise evolutsiooni algupärast. Kuna meie evolutsioonitee närvisüsteemid pole pikka aega olnud piisavalt keerukad, et toetada teadvuse arenemist, on enamik nendest koostisosadest mänginud „sõnumitooja molekulide“ ökoloogilist funktsiooni, mis kannavad infot ökosüsteemi omavaheliste suhete kohta. Närvisüsteemide arenemise käigus on paljud nendest molekulidest oma funktsiooni muutnud, saanud sisemisteks närvisüsteemi signaalide edasikandjateks ja osalevad neurotransmitteritena hormonaalsetes, sekundaarsetes ja teistes organismisisestes semiootilistes protsessides.
Loeng sisaldas ülevaadet looduslikult laialt levinud psühhoaktiivsete molekulide algupära, leviku ning nende keemilise ja farmakoloogilise erinäolisuse kohta. Arutluses oli psühhoaktiivsete keemiliste ainete evolutsiooniline päritolu, millest paljud on teada šamanistlike praktikate kaudu ja teised vähem tuntud. Uuriti ka neid aineid, mis ei ole psühhedeelilised, ent ometi psühhoaktiivsed, samuti neid, mida leidub üllatavates allikates: putukates, mereloomades, mürgistes loomades ja bakterites.
Dennis McKenna on Heffteri Uurimisinstituudi asutajaliige ja etnofarmakoloogiaosakonna juhataja. Koostöös maailmakuulsate ülikoolide ja teadusasutustega uurib see mittetulundusorganisatsioon psühhedeelsete ravimeetodite potentsiaalselt terapeutilisi omadusi ja kasutusvõimalusi.
Dennis McKenna oli üks nendest, kes 1970. aastate alguses koos oma legendaarse venna Terence McKennaga enteogeenide ja etnobotaanika maailma teaduslikult uurima asus. Terence McKenna oli ju ka Briti väga populaarse ja Eestiski käinud bändi The Shamen suureks eeskujuks. Dennis McKenna fookuses on aastate jooksul olnud nii psühholoogilised, neuroloogilised, biomeditsiinilised kui ka farmakoloogilised psühhedeelsete ainete mõjud. Ta on mitmete teaduslike projektide initsiaator, artiklite ja raamatute autor, üks kõige tunnustatum pioneer enteogeensete taimede teaduses. Hetkel annab ta lisaks oma teadustööle loenguid Minnesota Ülikooli juurde kuuluvas terviseuuringute ja vaimse tervise keskuses.
Aastakümneid kestnud teadustöö taustal on Dennis McKenna ka visionääriks, kes aitab kaasa positiivsete muutuste loomisele meie maailmas ja kollektiivses teadvuses. Hiljuti Dennise asutatud Symbio Life Sciences platvorm on samuti suunatud selle saavutamisele ning aitab luua lahendusi inimeste heaolu suurendamiseks ja ökoloogiliseks innovatsiooniks.
Susan Blackmore (UK) “Teadvuse saladus: Illusioonide kütkes või vaba”
Kirjanik, lektor ja raadiohääl Susan Blackmore esines loenguga „Teadvuse saladus: illusioonide kütkes või vaba”. Kas sa oled praegu teadvel? Kui oled, siis millest sa teadlik oled? Millest olid sa teadlik hetk tagasi? Mulle tundub, et sa arvad, et tead, ehkki sa tegelikult ei tea. Seda seepärast, et me kõik laseme oma meelel end petta. Teadvuseuurijad ei tea veel, kuidas tuua meel ja mateeria kokku ning kuidas lahendada Teadvuse Suurt Probleemi. Levinud ideed nn teadvuse sisust ja teadvuse voost tekitavad jätkuvalt segadust.
Publiku osalusel püüdis Susan demonstreerida, kuidas meie teadvus võib olla illusoorne ja kuidas meie meelepete meid ikka ja jälle lõksu püüab. Kas sellest on võimalik vabaneda? Ehk näitab meditatsioon teed meele rahustamiseks; ehk võimaldab teadlikkus meil lahti lasta minevikust ja tulevikust; ehk aitavad psühhedeelsed ained läbi näha duaalsuse illusioonist.
Isiklike kehaväliste, meditatsiooni ja psühhedeelikumide kasutamise kogemustele tuginedes tutvustas Blackmore erinevaid viise, kuidas me end illusioonidest vabastada saame.
Susan Blackmore on vabakutseline Plymouthi Ülikooli külalisprofessor. Tema lemmikuurimisteemad on evolutsiooniteooria, teadvus, meditatsioon ja meemid, millest räägib ka tema enimtuntud teos „Meemimasin“ (eesti keeles ilmunud 2003, läbimüüdud).
Silver Teinbas kirjutab Sirbis, et Blackmore’i teooria meemidest on tõenäoliselt üks tuntumaid ja algupärasemaid meemiteooria edasiarendusi. Blackmore lähtub suuresti Richard Dawkinsi memeetikateooria visandist ja lisab algvariandile hulgaliselt toetavat materjali. Idee on lühidalt järgmine.
Bioloogiline ja kultuuriline areng on ühelt poolt sarnaseid ja samas ka erinevad. Kui bioloogilise arengu ehituskivid on geenid, mis siis läbi põlvkondade edasi liiguvad siis kultuurilise arengu puhul on ehitusühikuteks meemid. Meemid on siis korrastatud infoühikud, mida siis inimesed üksteisele edasi annavad . Mõlemad paljunevad ja levivad kohe kui selleks võimalus tekib. Geenid läbi kehade ja meemid läbi imiteerimise ja teadvuse.
Susan on omandanud akadeemilised teadmised ja kraadid psühholoogia, füsioloogia, keskkonna psühholoogia ja parapsühholoogia erialal Oxfordi ja Surray ülikoolides. Ta on kirjutanud üle 60 teadusliku artikli, lugematul hulgal arvustusi ja kaasautorlust erinevatele raamatutele. Ta on kaaskirjutaja ajalehele The Guardian ja ajakirjale Psychology Today. Tema töid on tõlgitud üle 20 keelde.
Nõutud lektori ja peaesinejana peab ta teadvust avardavaid loenguid maailma ülikoolides ja konverentsidel. Lisaks sellele on ta legaliseerimise aktivist, Anyone’s Child, Edge.org ja TED Talks liige. Susan Blackmore’i panus innovatiivse mõtleja ja maailma arengu mõjutajana viis ta 2015. aastal 100 Global Minds ridadesse.
Jeremy Narby (Šveits) “Taimed õpetajatena / taimed isiksustena”
Antropoloogiadoktor Narby esines loenguga „Taimed õpetajatena / taimed isiksustena”. Amasoonia rahvad on ammustest aegadest pidanud teatud taimi, nagu ayahuasca ja tubakas, õpetajateks. Tänapäeva teadlased on avastanud, et taimed on võimelised õppima, suhtlema ja tegutsema ning neil on mälu, seepärast on hakatud neid pidama pigem „isikuteks“ kui „objektideks“. Antropoloog Jeremy Narby pilgu läbi sai publik teada rohkem nendest erinevatest perspektiividest ja mõista mismoodi taimede tajumine isiksustena, mitte toorainena nagu tänapäevases tarbimismaailmas kombeks, muudab kogu inimese suhet universumiga.
Jeremy Narby on Kanada päritolu antropoloogiadoktor, kelle uurimusteos „Kosmiline siug: DNA ja teadmiste lätted“ oli Eestiski kaua läbimüüdud raamatute nimekirjas. Narby on alates 1980. aastatest uurinud etnofarmakoloogia ja šamanistlike praktikate seoseid DNA ja teadvuseväljadega ning andnud välja mitmeid selleteemalisi raamatuid.
Teadlane ja teadusajakirjanik Tiit Kändler on „Kosmilise siu“ kohta öelnud, et luges selle läbi ühe hooga. Narby kirjeldab nii omaenda kui ka teiste kogemusi, mis saadud ayahuasca mõjul. See jook pole lihtne juua, organism hakkab vastu, on halb ning vastik. Kuid seeläbi saadud kogemus pani noore antropoloogi mõtlema, kas mitte tavateadlased indiaanlaste salatarkust ei alahinda.
Amasoonia šamaanid on valmistanud oma nõiarohtu ayahuasca’t mitu tuhat aastat. Segus peab olema kaks taime, mida keedetakse mitu tundi. Üks sisaldab hallutsinogeenset ühendit nimega dimetüültrüptamiin, mida nõristab ka inimaju. Kuid suu kaudu sissevõetult ei ole ühendil toimet, kuna selle blokeerib üks maoensüüm. Keeduse teine taim aga sisaldab just seda maoensüümi inaktiveerivat ainet. Nõnda pääseb hallutsinogeen ajju ja vallanduvad eredad nägemused.
Kui indiaanlaste käest küsida, kust nad taimede kohta kõike teavad, kinnitavad nad, et on õpetust saanud taimedelt enestelt. „See on metsa televiisor,” ütles üks neist.
Kõige suurema mulje jätsid Narbyle kaks eredat kokkukeerdunud madu, mida ta oma nägemuses nägi. Selliste madude kujundeid kohtab paljudel indiaanlaste, aga ka teiste põlisrahvaste maalingutel ja käsitöötaiestel. „Taimekommunikatsiooni saladus on teaduse pimetähn,” kirjutab Narby ja visandab oma tee selle pimeduse valgustamiseks.
Narby on elanud aastaid Ašaninka indiaanlastega Peruu vihmametsas ja omandanud lisaks oma põhjalikule teaduslikule taustale (ajaloo magister Canterbury ja antropoloogia doktorikraad Stanfordi ülikoolist) sügava kogemuse šamanistlikust elukäsitlusest. Samuti on ta korraldanud ekspeditsioone erinevate valdkondade teadlastele, et süüvida Lõuna-Ameerika põlisrahvaste põhjatutesse taimetarkustesse. Oma erakordse originaalsuse, selguse ja sügava sisekaemusega on ta võtnud ülesandeks ühendada põlisrahvaste tarkused kaasaegse teadusliku lähenemisega.
Käesoleval ajal töötab Jeremy Narby Šveitsi mittetulundusühingu Nouvelle Planète ainuesindajana Amasoonias, et võidelda ökoloogilise hävitustöö vastu vihmametsades ja viia ellu initsiatiive põliskultuuride säilimiseks. Jeremy on ülemaailmselt tuntud eesrindlike mõtteseoste ja lummavate loengute poolest.
