1. Avaleht
  2. Inspireeriv
  3. Üksindus on suitsetamisest surmavam
Üksindus on suitsetamisest surmavam

Üksindus on suitsetamisest surmavam

Ilmselt ei üllata sind, et sellel, kuidas me oma sotsiaalses keskkonnas tegutseme, on otsustavad tagajärjed meie tervisele. Kuid mitte väga ammu pidid esimesed sotsiaalse tervise uurijad veel kõvasti vaeva nägema, et arstid taipaksid: üksnes füüsise uuringutest ei piisa arusaamiseks, miks kellegi tervis on halb või hea.

Mis meie maailma mõjutab? 

“Arvesse tuleb võtta ka selliseid tegureid nagu kultuur, kust inimene pärineb, kes on tema sõbrad ja perekond, millises linnas ta elab. Sinu maailma mõjutab põhjapanevalt seda, kes sa oled ja kuidas sa ennast tunned,” kirjutab Henrik Fexeus oma raamatus “Kuidas omandada vaimsed supervõimed”.

Sinu maailma mõjutab põhjapanevalt seda, kes sa oled ja kuidas sa ennast tunned.

Tänapäeval on teada, et: 

  • inimesi, kes end teistest eraldavad, ähvardab kaks kuni kolm korda suurem oht noorelt surra – olenemata sellest, kas nad suitsetavad või ei suitseta, kas nad teevad korrapäraselt sporti või ei tee;
  • isoleeritud inimesed põevad surmavat vähki sagedamini kui need, kes on tugevates sidemetes teistega;
  • naised, kellel ei ole sotsiaalset tuge, peavad taluma kolm korda rohkem rasedusaegseid komplikatsioone kui hea sotsiaalse toega naised;
  • leskmeeste suremus on kõrgem kui teiste samaealiste meeste suremus ja seda kõikide surmapõhjuste korral. Eriti märgatav on see 24-34-aastaste leskmeeste seas – nende suremus on samaealiste abielumeestega võrreldes kaheksa kuni kaksteist korda kõrgem;
  • ajuinsulte esineb sagedamini neil, kes on abielu lahutanud või muul moel lahku läinud;
  • sotsiaalsed ja psüühilised probleemid põhjustavad sagedamini stenokardiat kui suitsetamine. Stenokardia on ka kolm korda sagedasem haigus tõsiste perekonnaprobleemide meeste hulgas kui seas, kelle pereprobleemid on tavalised;
  • tundmus, et sul ei ole kedagi, kellega jagada oma emotsioone, või lähedaste kontaktide puudumine suurendavad haigestumise suremise ohtu kaks korda. Sotsiaalne isoleeritus mõjutab suremust samavõrra (või rohkemgi) kui suitsetamine, kõrge vererõhk või kolesteroolitase, rasvumine ja füüsilise koormuse vähesus;
  • perekonna tugi aitab tervendada põetavast haigusest olenemata;
  • sotsiaalselt integreerunud inimesed, kes elavad paarisuhetes või ühtsetes perekondades ja kellel on häid sõpru, toibuvad haigustest kiiremini ja elavad kauem.

Kvaliteetsed suhted on olulised 

Üksindus või isolatsioon ei ole seesama, mis olla mina ise. Üksindus pole seotud sellega, kui palju aega me endale pühendame või kui arvukalt sotsiaalseid kontakte meil päeva jooksul on olnud. Paljud, kes elavad omaette või kohtuvad sõpradega harva, on rahulolevad ja hea tervise juures. Kuid nad ei pea ennast ka üksikuks ning väärtustavad väga kontakte, mis neil on. Üksindus on ohtlik neile, kes tunnevad, et nad on teistest inimestest eraldunud ja et neil ei ole kellegi poole pöörduda. Oluline pole see, kui paljude inimestega sa kohtud, vaid kohtumiste kvaliteet: kas kokkupuuted on soojad või distantseeritud, toetavad või täis negatiivismi.

Oluline pole see, kui paljude inimestega sa kohtud, vaid kohtumiste kvaliteet.

Eemaldumine pole tervisele hea 

Ka keset suurlinnu elavad inimesed, kus rahvast on igal pool, võivad aduda piinavat üksindust. Ja mõnikord püüame meie, linnaelanikud, teistest ehk isegi rohkem eemalduda, kui see meie tervise seisukohast hea oleks.

Ka keset suurlinnu elavad inimesed võivad aduda piinavat üksindust.

Et võiksid tunda end ühtaegu nii rahulolevana kui ka vaimselt superarukana, vajad sõprust, suguvõsasidemeid, suhtlemist ja intiimset lähedust. Sinu vaimsed supervõimed on loomult toredad ja praktilised. Kuid tõeliselt mõttekaks muutuvad need alles siis, kui tegutsed koos teistega.

Head Uudised GoodNews