Avaleht Inspireeriv Tom Valsberg: vaata vähem negatiivseid uudiseid ja vägivaldseid filme ning leia muid viise meelelahutuseks!
Tom Valsberg: vaata vähem negatiivseid uudiseid ja vägivaldseid filme ning leia muid viise meelelahutuseks!

Tom Valsberg: vaata vähem negatiivseid uudiseid ja vägivaldseid filme ning leia muid viise meelelahutuseks!

Mida me kuuleme uudistest? Vihmametsad põlevad endiselt ja iga minut võetakse maha 30 jalgpalliväljakutäit metsa. Ookeanid on täis mikroplastikut ja saastus pole kunagi olnud nii suur. Orangutanid on kohe välja suremas palmiõlitööstuse tõttu. Endiselt toimuvad terroriaktid, kuskil toimub endiselt sõda, loomi piinatakse, inimesed on ravimitest sõltuvuses ning depressioon ja ülekaalulisus vohavad. Meie toit on täis keemiat rohkem kui kunagi varem ja GMO tõttu surevad mesilased, mis võib hävitada terveid ökosüsteeme. Tundub, et peagi on saabumas maailmalõpp?

Lisaks kohalikud uudised. Kuskil oli tulekahju, roolijoodik ajas alla lapse, traagilised õnnetused ja koduvägivallajuhtumid. Telerid ja kinod on täis vägivalla- ja õudusfilme ja suur osa inimkonnast internetisõltuvuses. Sotsiaalmeedia ja telefonide tõttu on meie lastel keskendumis- ja ärevushäired. Nii võib tunduda, et kõik on hukas ja me elame ajaloo kõige õudsemal ajal. Jah, kõik need asjad on tõepoolest praegu maailmas juhtumas, aga äkki oleme me midagi jätnud kahe silma vahele? Tuletame meelde, et see, millele me keskendume, muutub meie mõistuses ja teadvuses suuremaks. Õudus tekitab õudust ja mure tekitab rohkem muret. Avame nüüd oma silmad ja uurime, kas toimub imelisi asju, millele meedia nii innukalt tähelepanu ei pööra.

Mida imelist on maailmas juhtumas?

Imikute surevus on praegu kõike väiksem kogu ajaloo vältel. Osoonikiht Antarktika kohal tervendab iseennast ja on palju väiksem kui kümme aastat tagasi. Keegi härra avastas Amasoonase metsast seene pestalotiopsis microspora, mis sööb plastikut ja see seeneke tegutseb juba Pakistani prügimägedel. Vaikset ookeani puhastab plastikust nüüd 600-meetrine megarobot. 2008. aastast, mil Hiina keelas ära kilekottide kasutamise, on välditud 40 miljardi kilekoti tootmist. Pakistan kuulutas hiljuti, et on istutanud miljard puud kahe aasta jooksul. Tänu uutele toitumisharjumustele on 70 protsenti inimkonnast vähendanud liha söömist. Maailmas on kasvavaks trendiks saanud veganlus ja taimetoitlus, mis vähendab loomade ebaloomalikes tingimustes kasvatamist ja ühtlasi vihmametsade massilist mahavõtmist.

Kuritegevus ja nälg on vähenenud

Kui keskajal oli 15-protsendiline võimalus, et keegi lööb su lihtsalt mättasse, siis praegu on see šanss statistiliselt 0,003 protsenti. Hollandis on viimastel aastatel kinni pandud mitmeid vanglaid, sest kliente pole! Kuritegevusehulk on vähenenud. Kuigi kuskil toimuvad sõjad, elame praegu ajaloo kõige rahumeelsemal ajal. Näiteks USA-s on vägivaldsed kuriteod 1990. aastast vähenenud umbes poole võrra. Järjest enam riike võtab vastu seadusi, kus aeguvat, aga veel kõlblikku toitu ei visata massiliselt minema, nagu Eestis, vaid see annetatakse neile, kes vajavad. Viimasena tegi sellise muudatuse Itaalia. Maailmas on toidupuuduses praegu umbes 900 miljonit inimest, veidi vähem kui 1970. aastal. Aga maailmas elas siis 3,7 miljardit inimest, nüüd aga üle 7 miljardi. Näljahädad on vähenenud protsentuaalselt pea poole võrra. Indias on näiteks Punjabi kuldne tempel, mis pakub tasuta toitu iga päev kuni 100 000 inimesele.

Tolerantsus on suurenenud ja tehakse keskkonnasäästlikke otsuseid

Naised Saudi-Araabias saavad nüüd esmakordselt autot juhtida ega vaja mehe kirjalikku luba selleks, et õppima või reisima minna! Seksism, rassism ja homofoobia väheneb iga aastaga, inimesed on muutunud tolerantsemaks. Taaskasutatava energia osakaal on hoogsalt kasvamas. Näiteks Saksamaal oli see 2000. aastal 6 protsenti koguenergiast, aga nüüd juba üle 30. Adidas müüb aastas 5 miljonit paari tosse, mis on tehtud ookeanist korjatud plastikust ja lubab üle minna 100 protsenti taaskasutatud plastiku kasutamisele aastaks 2024. Viie aasta jooksul on Hiina vähendanud õhusaastatust 32 protsenti. Hiina keelas ära ka elevandiluuimpordi, mis päästab Aafrikas tohutu hulga elevante. Bali sai 10 miljardi dollari suuruse eelarve, et kaitsta 14 miljonit ruutmeetrit ookeani. Equadori pärismaalased võitsid kohtujuhtumi, millega nad päästsid 32 000 hektarit vihmametsa, Kolumbia aga suurendas rahvusparki Serranía de Chiribiquete, mis teeb sellest maailma suurima vihmametsade kaitseala suurusega 4,3 miljonit hektarit. Eestlased tõid kogu maailmale koristuskampaania “Teeme ära”, milles on osalenud üle 11 miljoni inimese 112 erinevas riigis ja nüüd on maailm palju puhtam paik.

Meditsiin pole olnud kunagi nii heal tasemel kui praegu

Vähki suremine on vähenenud viimase 20 aasta jooksul üle viiendiku. AIDS-i suremine on 2005. aastast vähenenud poole võrra. Tuberkuloos, difteeria, malaaria, marutõbi, pidalitõbi, tüüfus, teetanus, kollatõbi ja sajad muud tõved on nüüd enamasti ravitavad, kui sajand tagasi olid surmajuhtumid väga sagedased. Teadlased on väga lähedal, et ravida selgroovigastusi, mis järgmistel aastatel võib tähendada paljude paralüseeritud inimeste paranemist. Antibiootikumide vastupanuvõimele ollakse kohe leidmas lahendust.

Inimesed on targemad ning joovad ja suitsetavad vähem

1900. aastal oli keskmine eluiga 31, 1950. aastal 48 aastat ja praegu üle 70. Inimeste üldine IQ on tõusnud 3 punkti võrra igal aastakümnel. Prantsusmaal vähenes suitsetajatearv miljoni võrra ja ka venelased joovad ja suitsetavad täna viiendiku võrra vähem kui kümme aastat tagasi. Nepaalist sai eelmisel aastal 54. riik maailmas, kes keelas ära laste vägivaldse karistamise. 1994. aastast on enesetappudearv maailmas vähenenud 38 protsenti.

Uudised uudisteks, aga miks veel on just praegu imeline aeg?

Internet on toonud viimasel aastakümnel meieni võimaluse õppida selgeks ükskõik mida ja saada infot kõige kohta, mis huvitab. Ülikool on nüüd tahvelarvutis, kui on vaid huvi õppida. Väga raske on teha suuri sigadusi ja kuritegusid nii, et keegi teada ei saaks, sest info levib üle maailma välkkiirelt. Tehnoloogia areng ja kaamerad on üks suur põhjus, miks kuritegevus ja ka kiiruseületamised on vähenenud. Kõik, mida hing ihaldab – info, toit, tehnika, transport ja meelelahutus -, on nüüd nupuvajutuse kaugusel. Saab rääkida sõpradega, kes asuvad teises maailmaotsas, kohe ja täiesti tasuta. Reisida pole olnud mitte kunagi nii lihtne kui praegu: osta lennupilet ja sõida, kuhu tahad! Enamik riike on isegi viisavabad. Äri alustamiseks pole enam vaja 100 000 eurot, vaid 100 eurot, head ideed ja internetiühendust. Võib-olla oled märganud tuttavate seas kasvavat trendi, kus inimesed on hakanud mõistma, et kõik ei seisnegi karjääris, rahas ja materiaalses edus, vaid on hakatud hoopis otsima sügavamaid väärtusi.

Õela maailma sündroom

Minu arvates on artikli alguses vähemalt tosin teemat, mis vääriks kõva häälega kuulutamist. Kus on kõik need suured uudised ja ajalehtede esikaaned? Miks meedia meile neid positiivseid ja lootusrikkaid uudiseid igapäevaselt esikaantel ei kuuluta, et me saaks tähistada, et progress toimub?! Miks me vaatame uudiseid ja filme, mille tulemusel aktiveerub stressihormoon kortisool, mis tekitab ärevust ja hirmu? Miks on ajakirja Time kaaneuudis viimase 30 aasta kokkuvõttes olnud üle 70 protsendi seotud vägivalla, terrori, negatiivsuse või õnnetustega? (Sarnast statistikat spekuleerin Õhtulehe esikaantele.)

Vastus on ilmselge: negatiivsus ärritab, tõstab tähelepanu ja müüb. 1960. aastatel televisiooni mõju ühiskonnale uurinud George Gerbner nimetas seda “Õela maailma sündroomiks”. Fenomen, kus vägivalda rõhutav massimeedia paneb tarbijaid uskuma, et maailm on palju ohtlikum paik, kui see tegelikult on. Tema uuringud näitasid, et inimesed, kes vaatavad rohkem telekat, arvavad, et maailm on ohtlikum paik, kui need, kes vaatavad telekat vähem. Sellisel inimesel, kelle ajus on pidevalt aktiivne kortisool, on tendents käia vähem väljas, rohkem muretseda, karta uusi asju ette võtta ja veeta veel rohkem aega kodus telekat vaadates.

Tundub, et meedia negatiivsuses pole aastatega suurt muutunud. Endiselt keskendutakse sõdadele, probleemidele, õnnetustele, kuritegudele, poliitikute jagelemisele, katastroofidele, tulekajudele ja terroriaktidele – kõigele, mis ärritab ja on negatiivne. Jah, inimajul on komme reageerida negatiivsele tugevamalt kui positiivsele, aga see ei tähenda veel, et seda peaks kogu aeg kandikul serveerima. Kõige negatiivse peale ei pea silma kinni pigistama ja aeg-ajalt on hea kriitilise pilguga maailma vaadata, aga seda pole vaja teha kogu aeg! Pealegi ei saa me üldiselt mitte midagi parata, kui saame teada, et kuskil plahvatas pomm või tulekahjus hukkus neli inimest. Kui me tahame, et inimesed oleksid õnnelikumad, lootusrikkamad ja tervemad, siis need õudsed pealkirjad võiks olla surmakuulutustesuurused pisikesed kuubikud, mitte esikaaned. Eks need, kes tahavad, siis loevad. Küll olulistest asjadest räägitakse, aga kärbsest elevandiks suurendatud ahastus vähemalt ei karjuks kõigile näkku.

Millega siis tasakaalustada seda negatiivset, mis maailmast vastu kajab ja stressihormoone toidab?

Vaata vähem negatiivseid uudiseid ja vägivaldseid filme ning leia muid viise meelelahutuseks. Otsi arengu ja progressiga seotud uudiseid või vaata kasvõi Youtube’ist naljakaid kassivideoid, et huumori abil tõsta serotoniini- ehk õnnehormoonitaset. Muretsemine on lihtsalt hoolimine usalduseta. Praktilisem oleks mõelda sellele, mida sa ise praegu teha saad, et teha maailmast parem paik. Äkki mõne tervisliku muganduse tarbimisvalikutes? Äkki töökaaslasele komplimendi? Äkki teed ühe jalutuskäigu ja korjad rannast pisut prügi?

Millisel ajastul me siis elame? Kõik on totaalselt hukas või on meil õnn elada parimal ajal, mis on iial olnud?

“Kui keegi arvab, et ta parema meelega elaks mingil muul ajal, siis ta tõenäoliselt ei tea palju ajaloost. Elu imes just vanasti. Inimestel oli vähe teadmisi ja oli väga tõenäoline, et sured noorelt mingisse õudsesse haigusesse. Vanasti poleks tõenäoliselt praeguses vanuses olnud enam kõiki hambaid suus. Rääkimata naistest. Elu oli eriti õudne, kui olid naine.” Elon Musk

Tom Valsberg

Muusik, maailmarändur ja raamatu “Kuidas rännata ilma hirmuta” autor

Kommentaarid