Tõestatud! Positiivsus muudab meie suhteid teistega ja vähendab eelarvamusi!

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.

Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.

Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.

Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.

Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.

Raamatu “Meele aeg” eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

Jagame Sinuga raamatust katkendit, mis puudutab positiivsust ja sellega kaasnevaid kasusid.

Kui sa naudid positiivseid kogemusi, kasvõi tillukesi, muudab see sinu üldist kogemust. Mida postiivse kogemuse all mõista? Ja mida tähendab nautimine?

Professor Barbara Fredrickson on üks maailma juhtivaid eksperte positiivsete emotsioonide alal. Uuringute põhjal on ta välja toonud kümme põhilist positiivset emotsiooni: rõõm, tänulikkus, huvi, rahu, lootus, uhkus, lõbu, vaimustus, aukartus ja armastus.

Muidugi on positiivseid emotsioone rohkem, kuid siin nimetatud lisavad elule kõige rohkem värvi. Nende leidmine ja nautimine muudab sind õnnelikumaks. Võib-olla mõtled nüüd: “Tore küll, aga kas see pole mitte tiba enesekeskne? Pisut isekas?” Seepärast toome välja eri uuringutest faktid, mis peaksid sind rahustama.

Positiivsus muudab meie suhteid teistega – isekuse asemel võimaldab see nendega suuremat lähedust tunda. 

Uurijad jagasid vabatahtlikud kolme rühma ja palusid kõigil hinnata, kui suurt lähedust nad tunnevad oma parima sõbraga. Pärast seda näidati ühele rühmale loiku komöödiafilmist, teisele óudusfilmist ja kolmandale õppevideot. Positiivsete, negatiivsete või neutraalsete tunnetega nakatamise järel paluti neil uuesti hinnata, kuidas nad oma parimasse sopra suhtuvad. Need, kes olid nüüd positiivsed (pärast komöödia vaatamist), tundsid sõbraga suuremat lähedust. Positiivsus ei muuda sind isekaks, vaid laseb sul tunda teistega suuremat lähedust.

Positiivsus vähendab eelarvamusi – näiteks rassilisi.

Tuntud märkusel ,,Minu arust on nad kõik ühte nägu” on teatud tõepõhi all. Selgub, et positiivselt häälestatuna saab sellist suhtumist tasakaalustada ja isegi ületada. Positiivsuse mõjul hakkame teise rassi esindaja isikupäraseid jooni samamoodi ära tundma, nagu oleks tegemist meiega samasse rassi kuuluva inimesega.

Positivsus kasvatab loovust.

Rühm teadlasi lasi vabatahtlikel kuulata erinevat muusikat, mõjutades neid selle kaudu positiivse, negatiivse ja neutraalse meeleoluga. Seejärel palusid nad vabatahtlikel leida sõna, mis ühendab kolme etteantud sõna, näiteks “niiduk”, “tuuma-” ja “võõrleegion”. Ühendavaks sõnaks võiks siin olla “jõud”. Mida rohkem positiivsust vabatahtlikes oli, seda loovamalt nad ülesandele lähenesid.

Positiivsus aitab raskustega toime tulla.

Uurijad vaatlesid suurt üliõpilaste rühma, positiivsust ja võimet stressiolukordades eelarvamusvabalt käituda. Selleks esitasid nad küsimusi, mis olid eri variandid küsimusest: “Kui sul on probleeme, kas püüad vaadelda olukorda kõrvalt, et näha laiemat pilti ehk kõiki võimalikke lahendusi?”

Mida rohkem positiivsust inimestes oli, seda paremini nad selliseid olukordi haldasid, nähes võimalike lahenduste paljusust. Kui uurijad viie nädala pärast üliõpilasi uuesti küsitlesid, leidsid nad, et kes olid positiivsed esimesel korral, olid teisel korral veelgi rohkem positiivsed. Avatud suhtumine oli võimaldanud neil ettetulnud probleemid lahendada ja see tugevdas positiivsust veelgi.

Positiivsus loob hea tunde.

See on tähtis, kuid ei tähenda isekust. Enese hästi tundmine suurendab pädevustunnet, samuti tunnet, et sinu elul on tähendus ja eesmärk. Hea enesetunne suurendab üldist optimismi, vastupidavust ja ka enesega leppimist. See võimaldab positiivseid suhteid ning parandab kehalist tervist. Hea annab püsivalt jõudu, mida inimene vajab oma elutee edukaks läbimiseks.

Raamat on müügil SIIN!

Michael Chaskalson ja Megan Reitz pakuvad uuringutel ning pikaajalisel kogemusel põhinevaid meeleharjutusi, mida on lihtne igapäevaelus rakendada. 10 minutit meele jaoks on investeering, et osata vajaduse korral peatuda, olukorda sügavuti uurida ning avaramalt näha. Need sisemised ressursid on hädavajalikud selleks, et tunda meelerahu ning olla emotsionaalselt vastupidav ja samal ajal nõtke. See loob kontakti iseendaga, teistega, eluhetkedega ning lubab muutuvas maailmas arukalt tegutseda.

– Anni Kuusik Kliiniline psühholoog ja teadveloleku opetaja