HEA LUGEJA, SOOVID SAADA PEREVANEMAKS? SOS Lasteküla ema Mari: kahetsenud pole ma hetkegi, mulle siin meeldib
Mari Soiela on SOS Lastekülas pereema olnud kaks aastat. Otsus ematöö vastu võtta tuli kergelt, kahetsenud ta veel pole.
„Oli ilus päikesepaisteline ilm, linnud siristasid. Milline rahu ja vaikus, mõtlesin. Ja nautisin seda täiel rinnal,“ kirjeldab Mari naeratades oma siinse töö- ja emaelu algust kaks aastat tagasi suvel.
Mari majas on soe ja valge. Lapsed – 6- ja 10-aastased vennad, 11- ja 13- aastased poisid ning 13-aastane tüdruk – on kes lasteaias, kes koolis.
Mari Soiela on nende laste SOS ema. Kuskil on ka pärisemad, kuid igapäevaselt kannab nende laste eest Keila SOS lasteküla peremajas hoolt Mari. „Olen ametilt täiskoha ja töölepinguga ema,“ naljatab ta.
Maja on nagu maja ikka, toad nagu suures lastega peres ikka – korrashoiu järgi saab üsna hästi pakkuda toaelanike sugu ja vanust. Vanemad poisid on kuskilt oma tuppa toonud puurielanikeks kaks rotti.
„Ise puhastavad ja söödavad, see oli tingimus. Seni on nad sellest kinni pidanud,“ ütleb Mari.
- Tütar oli ema otsuse üle uhke, teised kõhklesid veidi.
Päev nagu lastega peres ikka
Mari räägib, kuidas ta tööd otsima hakkas ning sõber lasteküla kuulutust näitas. „Ma isegi ei teadnud, et selle eest saab palka, arvasin, et miks mitte teha veidi midagi heategevuslikku, kuni töökoha leian. Kahetsenud pole ma hetkegi, mulle siin meeldib,“ jutustab Mari.
Samas pole töö lastekülas ikkagi nagu iga teine töö, kasvõi seepärast, et tööl tuleb olla 24/7 ning vanad päevad tulevad kuu lõpus järjest. Vastutus on suur, sa pead olema toeks oma eri vanuses lastele, suutma pakkuda neile turvalist keskkonda ja igapäevarutiini. Sa pead looma pere ja hoolitsema, et lapsed end perliikmena tunneksid. Sa pead olema Ema. Emad istuvad öösiti palavikus lapse juures. Emad aitavad matemaatika ülesandeid lahendada. Lahutavad kaklejaid ja teevad murtud südamele pai.
- Muidugi teatakse, et olen lapsele SOS ema, kuid teistsugust suhtumist ma küll ei tunne.
Ema Mari päev algab 6.30, siis paneb ta pudrupoti tulele ja äratab järgemööda lapsed. Saadab vanemad kooli ja viib noorema lasteaeda. Siis saabub majja vaikus ja on aega kodutöid teha, asju ajada, SOS-i koosolekul või infotunnis käia, teiste peremajade emadega rääkida. Poodi toidu järele sõidavad siinsed emad kord nädalas koos, sest pood on kaugel ja käeotsas nii palju kui suurele perele vaja, ära ei too. Mõnikord tuleb käia lastega arsti juures, linnas riideid ostmas – käigud nagu emadel ikka. „Muidugi teatakse, et olen lapsele SOS ema, kuid teistsugust suhtumist ma küll ei tunne.,“ ütleb Mari.
Siis tulevad lasped koolist, kes läheb huviringi, kes hakkab õppima. Kell 22 on taas kord Maril aega enda jaoks.
Põimunud eluolu
„Mu oma tütar on juba 23 ja see tundus nii õige tulla ja aidata veel mõnel lapsel suureks saada,“ ütleb Mari. Tütar oli ema otsuse üle uhke, teised pereliikmed alguses veidi kõhklevad, kuid nüüd enam mitte.
„Eelmised jõulupühad veetsime siin. Mu ema ja isa tulid siia, tegime head süüa, tore oli. Lapsed võtsid nad hästi vastu. Muidugi kadus ühel hetkel isa ära ja veidi aja pärast saabus jõuluvana, nagu seda ikka peredes jõululaupäeval juhtub,“ naerab Mari.
Muidugi käivad ka siin päkapikud õhtuti susse otsimas. „Logistilistel eesmärkidel“ ripuvad kõik jõulusokid elutoas koos, et ema ei peaks ühest toast teise hiilimisega kedagi ära ehmatama ja jõuluimet kahandama.
Kui Maril on vabad päevad, sõidab ta koju Tallinna ja teeb ära kõik selle, mida lastekülas lastega olles teha ei saanud: käib teatris ja kohvikus, kohtub sõbrannadega, ajab asju. Siis on tükiks ajaks meel rahulik ja võib lastele keskenduda. Pereema ära olles tuleb majja Tädi ehk hoidjaülesannetega töötaja. Igal majal on oma kindel tädi, kes vajadusel appi tuleb.
Mari näitab uhkusega liblikatega kaetud seina tulevases tüdrukutoas. SOS-i peres võib olla kõige rohkem kuus last, Mari juures on viis. Kui mõni väike inimene hädasti kodu vajab, pere kasvab ning lapsed saavad endale uue sos-venna või –õe.
„Hiljuti kutsus üks emadest oma suureks kasvanud lapsed siia külla. Kes töötas, kes õppis, kes oli juba ise lapsevanem. Tore oli vaadata, et neist on kasvanud inimesed, kes saavad elus kenasti hakkama. Loodan, et nii läheb ka minu siinsete lastega,“ ütleb Mari Soiela.
HEA LUGEJA, SOOVID SAADA PEREVANEMAKS?
- SOS perevanemad elavad koos kuni kuue lapsega peremajas ja pakuvad lastele igakülgset hoolt ja armastust.
- Nende ülesandeks on toetada last tema kasvuprotsessis ja arengus, lugeda õhtul muinasjutte, lohutada last kui ta on kurb või kui ta on haiget saanud, kiita teda kui ta on olnud tubli, innustada ja julgustada last kui tal on hirm, korraldada igapäevast pereelu, sh söögitegemist, pesu pesemist, kodu korrashoidu jpm.
- Juhul kui tunned, et soovid pakkuda hoolt ja armastust lastele, kes seda väga vajavad, kirjuta oma soovist signe.toom@sos-lastekyla.ee.
