RAAMATUREEDE I Raamatuaasta 7 lugemissoovitust: ilukirjandusest sotsiaalkriitilise luuleni
Raamatuaasta puhul kutsuvad Lugemine on lahe kogukonna ellukutsuja Monika Kuzmina ja kirjastaja Dea Oidekivi inimesi jagama teoseid, mis on aidanud neil enda aega, mõtteid või elu paremini juhtida ja mõtestada. Siin on seitse raamatusoovitust, mis kutsuvad vaatama enda sisse, märkama elu rõõmuküllaseid momente, aga julgema lugeda ka sotsiaalkriitiliselt olulisi tekste.
Raviteraapia looja ja nõustaja Marta Kislov soovitab: “The Seven Husbands of Evelyn Hugo” – Taylor Jenkins Reid
„Kui otsid raamatut, mida sa ei taha käest panna ja mis üllatab igal sammul, siis see on see. Raamat üllatab iga uue etapi jooksul. Hästi kurb, aga samas rõõmus ja midagi, mis jääb meelde. Ma väga soovitan!“
Reidi sõnavalik, kujundite kasutamine ja hämmastavad tegelastevahelised suhted jätavad igatsema enamat ja iga süžeepööre annab leheküljele lisajõudu. Lisaks on see romaan nii tugevalt seotud identiteedi ja enesehinnangu mõistetega, et kuigi seda peetakse armastus- ja ajalooliseks ilukirjandusromaaniks, liigitavad lugejad selle ka enesearmastuse ja -aktsepteerimise looks.
See on kirjanduslik meistriteos, milles LGBTQIA+ kogukond näeb esindatust viisil, mis on nii maitsekas kui ka tõene. Erinevate teemade kaasamine romaani, mis on kirjutatud 1950. aastate kuulsa naise vaatenurgast, pakub teistsuguse lähenemise teemadele, mida käsikäes romantikaga enamasti ei kohta.
Raamatupoe kuraator ja illustraator Sirly Oder soovitab: “Muutuda: meetod” – Édouard Louis
„Ükski teine raamat ei ole mulle nii tugevalt mõjunud.“ Ta lisab, et selle raamatuga on nii, et leidub inimesi, kes arvavad, et seda ei peaks isegi mitte olemas olema ning on neid, kelle arvamused on seinast seina. „Aga on ka selliseid nagu mina, kes on sellest lausvaimustuses ja on otsustanud pärast seda kõik tema raamatud läbi lugeda. Ma ei saa öelda, et see on meeldiv raamat, aga see on inspireeriv. Inspireeriv selles mõttes, et kui sa ei ole rahul sellega, kus sa oled enda elus, nii füüsiliselt, emotsionaalselt, intellektuaalselt, siis ole julge, võta kätte ja muuda ära.“
ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus ütleb autor ise, et pole kunagi aru saanud sellest mõttest, et kirjutada selleks, et end paremini tunda. „See on minu praktika ja poliitika vastand. Kui ma kirjutan, siis ma püüan leida valu, mida ma pole varem piisavalt kogenud. Ja minu jaoks pole see seotud minu väikese isikuga. Küsimus on selles, milline on ühiskond, kus me elame. Ja minu jaoks on nende ühiskondade probleem – ei ole vahet, kas Prantsusmaa, Eesti, Saksamaa, Ameerika või Brasiilia, – vägivald, mis kestab põlvest põlve, aastast aastasse ja on kestnud nii kaua, et paljud inimesed isegi ei nimeta seda enam vägivallaks. Nad ütlevad selle kohta lihtsalt elu. Ja mida see tähendab? Mida see tähendab, elada nii vägivaldses maailmas, et me enam ei nimeta seda vägivallaks, vaid lihtsalt elame sellega? Nii et minu jaoks on kirjutamise eesmärk leida üles vägivald seal, kus me selle unustanud oleme. Seal, kus me seda enam vägivallaks ei nimeta. Ja sellepärast ei saa kirjutamise protsess olla tervenemise protsess. Vastupidi – me kisume lahti neid haavu, mida me enam ei näe. Aga seda tuleb teha, sest me ei saa lihtsalt nendega elada.”
Koristus- ja korrastusentusiast Jane Hassan soovitab: “Kuristik ja kasu. Sooritushoolikute teejuht õnne, enesekindluse ja edukuse juurde” – Dan Sullivan ja Benjamin Hardy
„Mõte on selles, et sa ei oleks kuristikus, mõeldes, mida kõike sul veel ei ole, vaid suudaksid näha, kui palju oled juba saavutanud,“ ütleb Jane. Raamat õpetab Jane sõnul, kuidas märgata ja väärtustada oma seniseid edusamme ning luua õnnelikum mõtteviis.
Kuidas siis teha nii, et õnnest ei saaks taak? Võti on võrrelda enda praegust eluhetke õige punktiga, teisisõnu mitte vaadata kramplikult edasi kauge, saavutamatuna tunduva ideaali suunas, vaid pigem tagasi, et märgata ja väärtustada väikeseid võite ning poolel teel tehtud samme. Positiivsus õpetab tänutunnet ja aukartust ning annab ebaõnnestumistele tähenduse.
Ajaviitekirjanduse fänn Piret Kallis soovitab: “Carrie Soto on tagasi” – Taylor Jenkins Reid
„Mulle meeldivad raamatud tugevatest naistest ja Carrie Soto on väga tugev naine. Mind ei ole tennis kunagi huvitanud, aga see raamat oli minu jaoks väga kaasahaarav, väga põnev ja tänu sellele raamatule ma arvan, et vaatan ka ühe tennisematši ära.”
Lugejad ja raamatublogijad kiidavad autorit veelgi: „Taylor Jenkins Reid lihtsalt oskab seda – ülimalt kaasavaralt ja meisterlikult kirjutada. Jättes mulje, nagu tegemist olekski päris inimesega. Raamatu peategelased on väljamõeldud, kuid samas on seal kuulsaid karaktereid, kes on päriselt elanud (või elavad siiani). Lisaks meeldib mulle, et TJR viitab vist pea igas enda teoses kavalalt oma teistele raamatutele.”
Foto- ja videograaf Mariliis Männiste soovitab: “The Giver of Stars” – Jojo Moyes
„Raamat räägib naistest, kes 1930ndatel Kentuckys viivad hobustel raamatuid mägedesse peredele, kellel ei ole võimalust raamatuid osta või siis ei oska veel üldse lugedagi. See lugu on hästi ilus, armas ning räägib vabadusest, naistest ja julgusest. Väga soovitan!”
Seda teost soovitab ka Reese Witherspoon, kes valis väljaande oma raamatuklubisse ja on kuuldavasti omandanud ka ekraniseeringuõigused. “Olen aastaid olnud suur Jojo Moyesi fänn. Tema tegelased on nii kaasahaaravad ja te juba teate, kui väga ma ajaloolisi romaane armastan! See raamat on suurepärane jutustus inimeste vastupidavusest ja tabab suurepäraselt seda, kuidas raamatud kogukondi ühendavad, eriti nende naiste jaoks, keda seob armastus kirjanduse vastu.”
Persoonibrändingu ekspert ja juhtimiscoach Olesija Saue soovitab: “Leia rõõm enda sees. Õnnetunde kaudu elu mõtteni” – Isabelle Filliozat
„See raamat õpetab märkama pisikesi rõõmuhetki, mis aitavad tunda end hästi, olla produktiivsem ja saavutada paremaid tulemusi. Otsige see raamat raamatupoest üles, aga veelgi rohkem – hakake neid pisikesi rõõmuhetki märkama, sest meil on neid hästi palju.”
Raamatust saab teada:
- kuidas rõõmu ära tunda;
- kuidas see keha mõjutab;
- kuidas aitab rõõm elus õigeid otsuseid teha;
- milliste hormoonidega on õnnetunne seotud;
- kuidas ise endas rõõmu äratada;
- kuidas õpetada rõõmu lastele.
Lisaks vastustele, mis avardavad teadmisi iseendast, leiab raamatust harjutusi, mis aitavad igapäevaelus rõõmu leida ning häälestada oma keha ja vaimu rõõmu vastuvõtmisele.
Kirjanik ja luuletaja Jim Ashilevi soovitab: “Frankenstein” – Sveta Grigorjeva
„See on üks viimase aja võimsamaid elamusi. Grigorjeva luule toob lugejani kartmatu ja kompromissitu energia, mis on aus, intelligentne ja teravalt ajakohane. Kui te üldse midagi lugeda tahate, praegu siin selles ajas Eesti kirjanduses, siis “Frankenstein” on see raamat, mida mina soovitan!”
Sveta Grigorjeva kolmas luulekogu pöörab senistest enam tähelepanu avarama, mutantjama keha- ja maailmatunnetuse otsimisele, mis lõikub terava sotsiaalkriitika ning õrnusega kõigi sobitumatute ja tõrjutute suhtes. Raamat võib inspireerida otsima mustreid nii kehalt kui ka tähistaevast, lugema nii kirjandust kui ka kuud, tekitama enesele uusi närvilõpmeid ning asetama kahtluse alla kehtivaid võimusuhteid. Luulekogu pealkirja allikas on Grigorjeva käsitluses jõustav näide, kelle sünd nõuab kehalisuse ümber mõtestamist ning kes on piirideülene eeskõneleja kõigile neile, keda on sunnitud mingil põhjusel ennast häbenema.
LUGEMINE ON LAHE!
