Prantsuse kirjaniku ja filosoofi Rousseau 7 elutarkust

Jean-Jacques Rousseau esindas sentimentalismi. Rousseau avaldas suurt mõju Euroopa kaasaegsele vaimuelule riigiõiguslikust, kasvatuslikust ja kultuurikriitilisest seisukohast.

Rousseau ei kujutanud endale ette õigust ilma kõigi inimeste võrdsuseta, kuid tema veendumuste kohaselt on õigluse jaoks sama tähtis ka vabadus, mis on tihedalt seotud omandiga. Rousseau väitis, et omand laostab ühiskonda moraalselt, sünnitab ebavõrdsust ja vägivalda ning toob kaasa orjastamise.

“Esimene, kes sattus mõttele kaitsta oma maatükki taraga, ütles: “See on minu oma” ja leidis küllalt lihtsameelseid inimesi, kes seda uskusid ja oligi tegelik alusepanija kodanikuühiskonnale,” kirjutas Rousseau oma teoses “Ühiskondlikust lepingust”. “Kui paljudest kuritegudest, sõdadest ja tapmistest, kui paljudest hädadest ja õudustest oleks inimsoo võinud päästa see, kes oleks välja kiskunud vaiad ja kinni trampinud kraavid ning hüüdnud oma lähedastele: “Ärge parem kuulake seda petist, te olete kadunud, kui suudate unustada, et maised viljad kuuluvad kõigile, aga maa – mitte kellelegi!“”

Rousseau 7 mõtlemapanevat elutarkust:

1. Tõeline inimlik headus tuleb jõust ja vabadusest.
2. Elu pole puhkus, vaid tegutsemine.
3. Nõrk keha nõrgestab vaimu.
4. Tõeline viisakus seisneb heatahtlikus suhtumises inimestesse.
5. Inimesed ei eksi mitte sellepärast, et nad ei tea, vaid sellepärast, et nad arvavad, et teavad.
6. Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks seda, kes ise tahab olla õnnelik.
7. Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega.

Toimetas Monika Kuzmina