Avaleht Hingele hea Miks on kristlik traditsioon värvida munad punaseks ja miks sibulakoortega?
Miks on kristlik traditsioon värvida munad punaseks ja miks sibulakoortega?

Miks on kristlik traditsioon värvida munad punaseks ja miks sibulakoortega?

Tulemas on suur reede ja ülestõusmispühad. Eestis on mõlemad päevad kalendris punased. Mida need pühad aga tähendavad? Miks on kristlik traditsioon värvida munad punaseks ja miks sibulakoortega?

Keskus Taevas ja Maa korraldab 19. aprillil Holistika Instituudi ruumides „Munadepühade ürituse”. Kutsume osalema kõiki, kes soovivad osa saada munade värvimise iidsest rituaalist. Lisaks sööme pühademaiusi ja joome teed.

Suurem osa inimestest arvab, et munade värvimise traditsioon tuleb meile kristlusega. Siiski ei ole see nii.

Näiteks näeb kõikjal Iraani islamivabariigis kevadiste pidustuste ajal värvilisi mune. Iraanis peetakse ka värvitud munade festivali.

Munade värvimise traditsioon on seotud paganliku maagiaga, mis on meieni jõudnud iidsetest aegadest. Säilinud on see mitte ainult kristlikes maades, vaid ka teistes, isegi islamistlikes, kus paganlusega on päris karmid lood.

Heal lapsel mitu nime

Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad, on liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Kristluses mälestavad need pühad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist.

Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, ka rahvapäraseid nimetusi, näiteks kiigepühad. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajaks püstitada kiik ja lõppes talvine kiikumiskeeld. Samuti oli nende pühade ajal keelatud koristada.

Paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, kuid nende pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade 1. püha. Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade 2. püha, kuid Eestis on riigikogus sellised ettepanekud korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik.

Mis on iidse traditsiooni mõte? Mida see rituaal meile annab?

Munade värvimise maagilise rituaali tegevuse mõte on teada saada, mis ootab sind ees  aasta jooksul. Munade värvimisel keskendume inimese isiksusele ja individuaalsusele. Kogu info tuleb munale kantud joonistuste mustritest. Sellest sõltub ka, mis sind ees ootab ja mida oodata on. Kui lähtuda algsest traditsioonist, siis kas toome sibulakoortega värvides aastaks pisaraid? Millega enne mune värviti?

Erinevates kultuurides ja riikides on ka traditsioonid natuke erinevad. Üldjuhul on need ikka seotud kevadega, uue algusega, päikese ja tärkamisega. Loominguga ja uute võimalustega. Munade värvimise tava päritolu kohta on erinevaid seletusi, täpne algus läheb kaugele iidsetesse aegadesse. Ilmselt seostub see paastu lõppemise ja viljakusmaagiaga.

Paraku on ülestõusmispühad muutunud kommertspühadeks, mistõttu sageli kõneldakse pigem lihavõtte- või munadepühadest, pööramata nende tegelikule ajaloole ja taustale erilist tähelepanu. Enamik inimesi ei teagi, miks mune värvitakse.

Ülestõusmispühade ehk munadepühadega seostub komme värvida mune, neid üksteisele kinkida ja koksida. Võidab see, kelle muna jääb terveks.

Lastele räägitakse lihavõttepühade ajal lihavõttejänesest, kes peidab öösel majja või aeda mune või maiustusi. Tänapäeval on pühade ajal populaarsed šokolaadimunad ja jänkud. Kasvatatakse noort muru ja kaunistatakse pisikeste tibudega.

Ülestõusmispühade traditsioonilised toidud on mitmesugused muna- ja piimatoidud. Üks tuntumaid paasapühade toite on pasha. Ülestõusmispühade liturgiline värv on valge.

Osalema on oodatud kõik, kellel veel plaane pole tehtud.
Koos loome pühademeeleolu.

Loe kursuse kohta lisainfot SIIT!

Teresa Mängel

Kommentaarid