Avaleht Hingele LISATUD MEDITATSIOONID! KOOS HIRMUST ÜLE I Hirmudest pole vaja lahti saada, neid tasub hoopis tundma õppida
LISATUD MEDITATSIOONID! KOOS HIRMUST ÜLE I Hirmudest pole vaja lahti saada, neid tasub hoopis tundma õppida

LISATUD MEDITATSIOONID! KOOS HIRMUST ÜLE I Hirmudest pole vaja lahti saada, neid tasub hoopis tundma õppida

„Kas me oleme valmis oma intuitsiooni kuulama?” mõtiskleb Irene Kaljuste, joogaõpetaja, toitumisnõustaja ja rännakumeetodi terapeut ja praktik. Rännaku praktikud ja terapeudid alustasid äsja kolmenädalast veebiprogrammi Brandon Baysi meditatsioonidega.

Me kipume tahtma rännata jumal teab kuhu, käia kõik universumid läbi ja luua terveid maailmu oma meeles ja nimetame seda meditatsiooniks. Meditatsiooni eesmärk ei ole siiski kujutluspiltide loomine ja nende imetlemine, vaid täielikku kohalolusse ja vaikusesse jõudmine. Sellest rahukohast tuleb tavaliselt ka sisetunne ehk intuitsioon. Seal pole lõputut meele vatramist, kahtlusi ja analüüsi. On selge jah või ei.

Tänases maailmas oleme kaotanud kontakti oma algse olemusega. See teeb meid haavatavaks ümbritseva keskkonna ja meedia sisendite suhtes. Püüame olla kellegi moodi, saavutada ja teha asju, mida peame edu ja õnne määrajaks, hinges aga närib hirm, et me ei sobitu. Ühel hetkel tunneme end aga tühjana, pinges, koormatuna ja ei jaksa lihtsalt enam püüelda. Tegelikult on selline kriis väga hea. Sest siin tekivad meis äratavad küsimused. Mis on selle kõige mõte? Kes ma olen? Miks ma olen?

Nendele küsimustele vastuste otsimine endas viib meid lõpuks selles ringist välja. Kui oskame selles protsessis kasutada mõistust sisehääle abivahendina, oleme heas kohas. Parem veel on elus suunda otsides kuulata keha. Keha on hinge baromeeter. Kerge ja neutraalne tunne kehas tähendab, et liigume õiges suunas. Äreva mõistuse vaigistamine ongi kõige lihtsam siis, kui vaigistada pinged kehas.

Seega, istu maha ja vii mõistuse tähelepanu kehale: mida keha tunneb? Pane tähele, kas kehas on ärevust, pinget või ebamugavustunnet. Mis emotsioonid seda pinget põhjustavad? Või annab endast nii märku hoopis hirm? Kui nii, siis teadvusta, et see on hirm. Ütle see välja iseendale või teisele. Luba endale haavatavust. Keera vint üle ja küsi endalt: mis on kõige hirmutavam asi, mis saab juhtuda? Küsi seda iga pinnalekerkinud vastuse puhul uuesti, kuniks pole enam midagi, mis saaks veel hirmsam olla. Mis siis järele jääb?

Siin me taipame, et meie hirm on illusioon ja märkame, kuidas mõistus rahuneb iseenesest. Avastame, et hirmul on küll suured silmad, aga ta pole üldse ohtlik; hirmudest pole vaja lahti saada, neid tasub hoopis tundma õppida. Kui me ei oska oma hirmudega toime tulla, siis kipume enda südamesoove saboteerima – kardame oma alal suurepärased olla, kuigi just sellest unistamegi. Õiget asja tehes ja oma südame kutsele järgnedes on see teekond aga täidetud rõõmu, põnevuse ja elujõuga.

Soundcloud keskkonnas on võimalik kuulata meditatsiooni EESTI KEELES!

RÄNNAKUMEETODIGA TÖÖTAVA TERAPEUDI IRENE KALJUSTEGA SAAB ÜHENDUST VÕTTA KA VEEBIS! Kirjuta: irene@rannak.ee 

Pikemat intervjuud Irene Kaljustega loe ajakirjast Anne ja Stiil.

 

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga