Klassikute 8 tsitaati õnne kohta
Õnn on mitmeti defineeritav. Ühtede jaoks on see lõppeesmärk, teiste jaoks teekond, kolmandate jaoks aga ajaviiv, mil tahaks Goethe ühe tegelase Fausti kombel hõigata: “Oh kaunis hetk, sa viibi veel!”.
Allpool aga vahendame mõtteid, mida on välja öelnud filosoofiaklassikud.
- Õnn on see, kui ettevalmistus kohtab võimalust. ((Lucius Annaeus Seneca, noorem)
- Me ei tunne oma õnne tihtilugu vaid seetõttu ära, et ta ilmutab end teistsugusel kujul, kui olime oodanud. (André Gide)
- Suur õnn on teada, mida sa tahad. (Mario Puzo)
- Te peate õppima ütlema EI. Ilma selleta ei saa õnnelikuks. (Charlie Chaplin)
- Kõige raskem on õnne ära tunda. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis või mõnikord ka armastus. (Voldemar Panso)
- Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks. (Maurice Maeterlinck)
- Suurim õnn on veendumus, et meid armastatakse meie enda pärast, või õigemini, sellest hoolimata. (Victor Hugo)
- Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks seda, kes ise tahab olla õnnelik. (Jean-Jacques Rousseau).
