Jüri Kukk: Siiras tähelepanu päästab maailma
Afganistanis miiniplahvatuses mõlemad jalad kaotanud Eesti kaitseväelane Madis Põri on öelnud, et sellest kogu tema elu muutnud õnnetusest aitas tal üle saada ennekõike pere ja sõprade toetus. Ja selline abi pole oluline ainult sellistes ekstreemsetes olukordades, kus masendus on ülikerge tulema. Toetust vajab enamik meist lausa igapäevaselt.
Eestlane on harjunud elama iseseisvalt ja individualistlikult, otsustades kõike ise. Siis polegi ime, et peagi võib saabuda läbipõlemine, aga ka siis ei taheta abi paluda. Vähe sellest, et meie inimesed ei taha (või ei oska) teistele toetust pakkuda, nad ei taha seda ka ise vastu võtta.
Inimene on sotsiaalne olend, kes ei saa läbi teistega suhtlemata. Ka tugevam ja enesekindlam vajab tuge ja ihkab aeg-ajalt häid ja tunnustavaid sõnu. Olen isegi saanud hingelist toetust sealt, kust seda ei oodanudki ja see teeb mõnikord mehelgi silma märjaks. Ja ma olen vallandanud silmavee hingevaevas olijatel, kasvõi kallistusega, kui neil on raske.
Head teha on kerge. See võtab vaid veidi teie aega, kuid annab kümnekordselt rahulolu ja südamerõõmu kõigile. Lihtsalt head sõna pillata pole ju raske, aga see võib kellegi päästa, kui ta hing on muserdatud: inimene adub, et keegi hoolib temast ja seda pole sugugi vähe. Vahel on oluline teist inimest ära kuulata: sageli ei vajagi ta abi, vaid kõigest ärakuulamist. Eriti tähtis on see lähedaste puhul: nendelt ootavad inimesed ju kõige rohkem tuge. Kui võõrast võib aidata tundmatu inimese hoolivus ka ühekordselt, siis lähedased tahavad pidevalt teada, et te olete neile kogu aeg olemas.
Alustada võib lihtsalt: tuletage meelde või uurige välja ammu võõraks jäänud sõprade sünnipäevad ja õnnitlege neid. Võib-olla olete ainus, kel see on meeles. Helistage neile, keda pole ammu kohanud ja küsige, kuidas neil on läinud. Rääkige nendega kasvõi paljukirutud ja -kiidetud Facebookis. Kui näete, et kellelgi on raske, tundke huvi, kas saate teda kuidagi aidata. Isegi kui ta ärritub, pole vaja solvunult käega lüüa: hädas inimene ei pruugi olla vastutulelik isegi abistajale. Talle tuleb lihtsalt ettevaatlikult läheneda.
Ja mis kõige raskem: katsugem märgata ka võõrast muret ja võimalusel aidata. See pole kerge, kuid iga hingevaevast päästetud hing saab paremaks ja see peegeldub ka teis. Võite jälgida, mida teeb võhivõõras pälvides teilt siira komplimendi. See pilt on üldjuhul vaeva väärt, sest ootamatusest rabatud inimene oma rõõmus on kaunis. Märgakem ja aidakem üksteist, see teeb alati head ja mitte kunagi halba.
Niisiis, võtke endale hommikul aega, et öelda häid sõnu neile, kes tunduvad seda vajavat. Nii saate paljude inimeste päeva kaunimaks muuta, samuti ka enda oma.
