1. Avaleht
  2. Hingele
  3. Hoppi Wimbush: kui meil pole sõnavara ega keelt, meie tundeid ei aktsepteerita, siis hakkame oma emotsioone väljendama tegudega
Hoppi Wimbush: kui meil pole sõnavara ega keelt, meie tundeid ei aktsepteerita, siis hakkame oma emotsioone väljendama tegudega

Hoppi Wimbush: kui meil pole sõnavara ega keelt, meie tundeid ei aktsepteerita, siis hakkame oma emotsioone väljendama tegudega

Pole just kerge kasvatada last, joostes samal ajal võidu kõikjal sähvivate ekraanide ja nutiseadmetega. Ning väärtushinnangutele uut vinti peale keeravate reklaamidega – liiatigi veel olukorras, kus arvutimängud neelavad su lapse kahendsüsteemsesse küberruumi ning ühiskondlik surve suurema, parema ja rohkema järele kasvab aga iga päev.

Kuidas kommertsmaailma hüpersisend laste enesehinnangut, eneseväärtust ja minapilti tegelikult mõjutab, võib suurem osa meist vaid oletada. Tõsi, on ka neid, kes suudavad laste sisemaailma hoopis täpsemalt kaardistada – aga see oskus nõuab keerulist lapsepõlve. Näiteks sellist nagu Hoppi Wimbushil – naisel, kes annab Eestis peagi seminari enda lemmikteemal: kuidas kasvada koos, loomulikult ja teadlikult.

Põhja-Inglismaal keerulises peres üles kasvanud Hoppi ebakindel keskkond võõpas ta kujunemisjärgus maailma üsna mornidesse toonidesse, mida retušeeris omakorda ta ema kalduvus iga paari aasta tagant uue mehega abielluda. Ja selline pea peale keeratud maailm pani teda juba varajases nooruses elu üle laiemalt järele mõtlema.

“Ma avastasin, et lapsepõlves on oluline olla emotsionaalselt intelligentne ja teadlik ning omada sõnavara, et ennast väljendada,“ rääkis Hoppi. “Kui meil pole sõnavara ega keelt ning meie tundeid ei aktsepteerita, siis hakkame oma emotsioone väljendama tegudega. Ja sellest võivad tekkida probleemsed kodukeskkonnad, kus lapsed kaklevad ja peksavad üksteist ning arenema hakkavad väga keerulised suhtedünaamikad.“

Hoppi, kel tänaseks on peagi täiskasvanuikka jõudmas kaks isiklikku ja üks kasulaps, leiab, et teismeliste kasvatamisel tuleb küll reeglid paika panna, ent veel enam tähtsam on see, kuidas neid luua ja reguleerida.

“Nad kompavad pidevalt piire ja seda, kuidas nende ületamine meid mõjutab,“ selgitas Hoppi teismeliste hingeelu. “Mida ma olen rakendanud oma laste peal, on kõdirünnak – selle asemel, et nende peale vihastuda, ma kõdistan neid. Neil on valida, kas nad teevad õige otsuse ja pääsevad või teevad ikkagi vale valiku ning saavad karistuseks kõdistamise. Enamasti näevad nad vahetult enne vale otsuse tegemist, et ma hakkan neid kõdistama. Ja siis, naerdes ja karjudes, et ma seda ei teeks, otsustavad ümber.“

Selle asemel, et nende peale vihastuda, ma kõdistan neid.

Hoppi sõnul mängib vanemate käitumine suurt rolli. Asjale lisab pinget oht võtta malli minevikust ja enda vanemate tehtust. Nii ongi osa Hoppi tööst aidata vanematel nende endi minevikust valukohad üles leida. Raskuspunkt on siin mõistel emotsioon.

“Emotsiooni tekkimisel võtavad meie kehas olevad peptiidide read vastava vormi – me tunneme siis kas viha, hirmu, kurbust või rõõmu,“ andis Hoppi viite dr Candace Perti teadustööle. “Need peptiidid lukustuvad rakuretseptorite külge ja me tunneme vastavat emotsiooni. Kuna praeguses maailmas on kultuur kasvanud selliselt, et me surume oma emotsioone maha, siis need peptiidid tõrjuvadki rakkudes olevate retseptorite edastatud infot ja rakkude taastumisvõime tõttu jääb see info üha uuesti ja uuesti korduma, tekitades meile emotsionaalse ballasti.“

Hoppi usub, et kuigi isadel on peres võtmeroll, on just emadel jõud muuta maailma – ja see algab oma laste kasvatamisest. Kõigil emadel on oma kasvatusstiil, mis ei muutu, sest tuleneb nende loomusest. Kui aga ühendada see stiil töötavate vahendite ning mõjusa lähenemisviisiga, on juba võimalik aidata oma lastel end väärikatena tunda.

Eelolevale seminarile soovitab Hoppi tulla vanematel koos, sest nii tekib neis ühistunne. Kui lapsed valdavad oma vanemate vahele pääsemise ja nende eraldamise strateegiat, siis Hoppi eesmärk on hoopis pere ühendada – luua vanemates teineteise toetamise vajadus ka siis, kui nad on eri meelt.

“Need küsimused tuleb vanematel lahendada omavahel, mitte laste ette tuues, sest viimasel juhul hakkavad lapsed sellega samastuma,“ selgitas Hoppi.

Kahe ja poole päeva pikkune seminar koos Hoppi Wimbushiga pakub sissevaadet sellesse, milline mõju on armastusel ja empaatial ajule. Seda teades on ainult üks samm teismeliste eluterve emotsionaalsuse toetamiseni, ilma neid alles kujunemisjärgus inimesi alla surumata.

2018. aastal viib Hoppi kursuseid läbi Eestis, Suurbritannias ja Taanis. Seminar “Kasvame koos — teadlikult ja loomulikult” on mõeldud nii lapsevanematele kui ka erialatöötajatele, kes soovivad toimida rohkem südametasandilt ning omandada kiired ja tõhusad meetodid elu valusama poole tervendamiseks, õppida eluterveid, loomingulisi väljendusviise, et loomulikul teel perekonna ühist energiat harmoonilisele tasandile viia.

Hoppi Wimbushi kursus toimub 19. — 21. oktoobril.

Head Uudised GoodNews