FILMISOOVITUS I “Marconi. Mees, kes ühendas maailma”

Kui otsid filmi, mis ühendab ajaloolised sündmused, teaduse ja põnevikule omase haarava loo, siis Lucio Pellegrini lavastatud “Marconi. Mees, kes ühendas maailma” on see, mida vajad. Film pakub mitmekihilist narratiivi, mis põhineb tõsielulistel sündmustel ja avab ühe kahekümnenda sajandi suurima teadlase, Guglielmo Marconi, elu ja karjääri seni varju jäänud tahke. “Marconi. Mees, kes ühendas maailma” on austusavaldus teadusele ja inimestele, kes on julgenud unistada suurelt. See tuletab meelde, et iga suur avastus algab lihtsast ideest ja sügavast pühendumisest.

Süžee – teadusest spionaažini

Film asetab vaataja 1937. aastasse, kus noor ajakirjanik intervjueerib Guglielmo Marconit, et jäädvustada tema murranguline teekond traadita side pioneerina. Kuid see, mis algab biograafilise jutustusena, areneb kiiresti spioonipõnevikuks. Marconi teadustöö, eriti tema juhtmevaba side leiutised, on Itaalia režiimi ja rahvusvaheliste jõudude terava tähelepanu all. Teaduse ja eetika ristteel peab Marconi tegema raskeid valikuid: kas tema leiutised peaksid teenima rahu või relvastust?

Teaduse ja eetika ristteel peab Marconi tegema raskeid valikuid: kas tema leiutised peaksid teenima rahu või relvastust?

Miks see film on vaatamist väärt?

Inspireeriv peategelane

Guglielmo Marconi ei olnud pelgalt teadlane – ta oli visionäär, kelle panus juhtmevaba side arendamisse muutis meie suhtlemisviisi. Film toob esile tema teekonna alates esimestest katsetustest kuni ajaloolise hetkini, mil raadiosignaalid ületasid Atlandi ookeani. Tema avastused panid aluse tänapäeva globaalsetele sidevõrkudele.

Visuaalne ja ajalooline autentsus

Film on nii ajalooliselt täpne kui ka visuaalselt lummav. Autentsed pildid ja detailid viivad vaataja otse 1930ndate sündmuste keerisesse.

Teaduse tähendus tänapäeval

Marconi lugu ei ole ainult ajaloosündmuste taasesitamine – see on ka meeldetuletus, kuidas üks visionäär võib muuta maailma. Tema pühendumus teadusele ja julgus minna vastuollu konventsioonidega on inspireeriv isegi tänapäeva kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas.

Režissöör Lucio Pellegrini

Lucio Pellegrini on loonud midagi enamat kui lihtsalt filmi teadlasest – see on lugu, mis näitab ajalooliste sündmuste mõju inimkonnale. Pellegrini kogemused nii televisiooni kui ka kino valdkonnas on aidanud tal viia Marconi loo täiesti uuele tasemele. Tema oskus ühendada filosoofiline sügavus ja tehniline täpsus teeb sellest filmist tõeliselt kaasahaarava flmi.

Filmi lõpusõnad:

“Raadioside areng on jõudnud nii kaugele, et meie mõtteid võib jagada silmapilkselt üle kogu maailma. Kuigi raadio ringhäälingus on veel palju avastada, pole see minu arvates moodsa kommunikatsiooni tähtsaim osa,  sest raadio on ainult ühepoolne. Ootame tulevikult veel enamat. Palju enamat. Silmapilkset, reaalajas suhtlust inimeste vahel, kes on teineteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel, sidet, mis ühendaks ookeanil seilajaid kõrgel taevas lendajaga, kõrbetest Antarktika liustikeni. Sest just see teeb inimese ainulaadseks: meie võime jagada omasugustega mõtteid, tundeid, soove, ideid, muresid ja isegi valu. Just sellise tuleviku poole peaksime püüdelma. Praegu näib see eesmärk veel kauge, aga homme võib olla käeulatuses. Usun vankumatult meie võimesse areneda ja paremaks saada. Maailma ähvardavad sõda ja vägivald. Rivaalitsemine seab ohtu meie ettekujutuse inimkonnast. Me peame uskuma, et see tulevik on võimalik. See ongi tõelise teaduse otstarve: teha meie elu paremaks. Teadus on headuse jõud, mitte hävitav vägi. Kasutagem teaduse imelisi saavutusi kõige kõrgema eesmärgi teenistuses: rahu ja solidaarsus kogu maailmale.”

VAATA FILMI: Jupiter.ee

• 1. osa. Aasta 1937. Raadio leiutaja Guglielmo Marconi on Itaalia kuulsaim mees. Ta töötab uue avastuse kallal, kuid Mussolini valitsus avaldab pidevalt survet. Ajakirjanik Isabella Gordon asub Marconist filmi tegema ja saab salajase ülesande.
• 2. osa. Marconi räägib intervjuus oma noorusest ja traadita telegraafi esimestest katsetest. Isabella jääb Achille’i surve alla, kuid üks tuttav pakub talle kaitset. Marconi kohtub teadlastega, kellele teevad muret Itaalias toimuvad muutused.
• 3. osa. Marconi vestlus Mussoliniga ei too kaasa soovitud tagajärgi. Isabella laseb käiku kõik oma oskused, et hankida kaadrid, mida temalt oodatakse.
• 4. osa. Isabella Gordonit otsivad nii salapolitsei kui Marconi, kes tahab teada, kui suur osa Fermi ohtlikust uurimistööst režiimi kätte langes. Ajakirjanikul tuleb kuidagi riigist põgeneda, Marconi aga peab seisma silmitsi üha vaenulikumate võimukandjate nõudmistega.