Avaleht Lugemist Et olla spirituaalselt intelligentne, ei pea tingimata elama nagu mungad
Et olla spirituaalselt intelligentne, ei pea tingimata elama nagu mungad

Et olla spirituaalselt intelligentne, ei pea tingimata elama nagu mungad

Enesevaldamisel on inimlike saavutuste juures alati olnud keskne tähtsus. Ajaloo vältel on see kuulunud suurte religioonide ja müstiliste õpetuste põhimõtetesse. Meditatiivsete harjutuste, kasinuse, distsipliini järgi treeningu, loobumistegude kaudu on spirituaalsed otsijad püüdnud saada jagu oma inimlikest nõrkustest, ihadest ja kihudest. Et olla spirituaalselt intelligentne, ei pea tingimata elama nagu mungad, loobuma kõigist maistest hüvedest, pea paljaks pügama ja kõrbesse minema. Aga enese valitsemine on endiselt keskne, sest see on vahend, mille kaudu me anname kõrgemale minale võimu oma sageli nii võimukate impulssidega ego üle. Nagu Dan Millman on selle sõnastanud: “Enesevalitsemine ilmneb neil hetkedel, kui allutame oma tühised tahtmised – isiklikud kalduvused ja eelistused – oma kõrgemale tahtmisele, parema mina, ausameelsuse ja kõrgemate ideaalide valitsemisele.”

Enesevaldamine ei ole lihtne. Aga seda saab harjutamise ja teadliku tahte kaudu omandada. Oskused, mida raamatu “Spirituaalne intelligentsus: 21 oskust” autor Cindy Wigglesworth määratleb enesevaldamise komponentidena, on järgmised:

  1. Pühendumine vaimsele kasvamisele
  2. Kõrgema mina asetamine juhipositsioonile
  3. Elamine oma eesmärkide ja väärtuste kohaselt
  4. Usu säilitamine
  5. Juhatuse otsimine kõrgemalt minalt

Alusta pühendumisest vaimsele kasvamisele 

Pühendumine on igasuguse arenemise aluseks ja spirituaalne arenemine pole erandiks. Igal inimesel on maailmavaade ja igaühel ususüsteem, mis on selle maailmavaatega seotud. Tunnistada oma päritolu ususüsteemi ja asuda sellega teadlikku dialoogi võib olla esimene suur samm vaimsele arengule pühendumisel.

Mida teda, et kõrgem mina juhiks? 

Meie elus juhtub kogu aeg midagi, mis pole meie kontrolli all ja me reageerime neile juhtumitele mõtete, tunnete, tegevuste jms vormis. Suuremas osas järgivad meie reaktsioonid harjumuslikku mustrit. Me oleme justkui autopiloodil. Oleme elu jooksul uskumuste ja maailmavaadete alusel programmeeritud sündmusi mingil kindlal viisil tõlgendama ja neile reageerima. Paljusid neist programmeritud käitumistest juhib meie ego, mis püüab meid kaitsta.

“Ma ei suuda küll valitseda sündmusi, aga ma valitsen ennast,” kirjutas Michel de Montaigne. Selline on spirituaalselt intelligentne lähenemine. Me ei saa suuremat osa oma elusündmustest kontrollida. Aga me saame kontrollida seda, kuidas me reageerime. Ja selleks me loome distantsi selle vahel, mis meiega toimub ja oma reaktsiooni vahel sellele. Kui me oleme autopiloodil, pole me mingist distantsist teadlikud. On üksnes stiimul ja reageering. Aga suurendades oma teadlikkust teadvustame väikest distantsi, mis on olemas, ja mis veel olulisem, õpime seda vahemaad suurendama. Autor nimetab seda “järelemõtlemise aja võtmiseks”. Selles ajas on teie jõud. Kui te ei võta aega, pole teil jõudu. Võttes mõtlemisaega, tekitate piisava vahemaa stiimuli ja reageeringu vahel, et öelda: “Kes siin etendust läbi viib? On see minu ego, kes etendust juhib, või on mõni arukam viis, kuidas mu kõrgem mina saab sellega tegeleda?” Sel viisil arendate teadvusliku käitumise kunsti. Mõelge oma käitumisele, nagu teadlane mõtleb eksperimendist. Jälgige seda. Hinnake seda. Mõelge välja uus hüpotees: “Ma ei olnud rahul sellega, kuidas see välja kukkus. Kas tulemus oleks teistsugune, kui ma midagi teisiti teeksin?” Ja kui te järgmisel korral samasugusesse olukorda satute, lähtuge oma uuest hüpoteesist ja vaadake, kas saate teistsuguse tulemuse. Võtke seda kui eksperimenti. Lõpuks kujuneb see ennast-tugevdavaks süsteemiks.

Me ei saa suuremat osa oma elusündmustest kontrollida. Aga me saame kontrollida seda, kuidas me reageerime.

Kas elad oma eesmärgi ja väärtuste kohaselt? 

Kuna vaimne intelligentsus puudutab meie käitumist tervikuna, siis jääb üksnes eesmärgi ja väärtuste tunnetamisest väheseks. Vaimselt intelligentne inimene elab vastavalt oma elu eesmärgile ja teeb valikuid oma väärtuste hierarhia põhjal. Baastasandil võib eesmärgi ja väärtuste põhjal elamine tähendada võimet neid seletada ja kirjeldada, esmalt inimestele, keda te usaldate, ja siis olukorras, kus inimestel on teie omadest väga erinevad vaated. Kui te ei soovi oma väärtustest rääkida isegi neile, keda te usaldate, kui tõsiselt te neid väärtusi siis üldse võtate? Seda võimet arendades peate tegema väärtus- ja eesmärgipõhiseid valikuid isegi siis, kui mitte keegi teine ümberkaudu seda ei tea. Kui need on tõesti teie väärtused, järgite neid ka siis, kui keegi teid ei jälgi ja oodata pole mingit kiitust ega tunnustust. Kõige kõrgemal tasandil olete valmis maksma ka märkimisväärset isiklikku hinda.

Vaimselt intelligentne inimene elab vastavalt oma elu eesmärgile ja teeb valikuid oma väärtuste hierarhia põhjal.

Säilita usk

Olete ilmselt oma elus kogenud hetki, kui kõik tundub nii ebaõiglane, piinarikas, mõttetu, et kahtlete, kas maailmas üldse mingi kord valitseb. Elu võib tunduda eesmärgitu, juhuslik ja kuri. Mis meile taolise sügava valu ajal tuge annab? Raamatu autor väidab, et meil tuleb valida. Kas me usume, et maailmal on eesmärk? On levinud ütlemine: “On ainult kaks võimalust, kuidas oma elu elada.Üks on see, et miski pole ime. Teine see, nagu oleks kõik ime.” See võime on seotud usaldamisega, et lõppkokkuvõtteks on elul eesmärk, isegi kui me ei saa aru, mis selleks eesmärgiks on. See nõuab väga suurt alandlikkust ja suutlikkust käsitleda olukordi distantsilt.

Wigglesworth usub, et elu pidamine imeliseks, mõistuslikuks ja “iseendast vägemamaks” on usu säilitamiseks oluline. Valmidus mingil moel alandlikult alluda Elu väele, “kõigele olevale” on rasketel aegadel usu alalhoidmiseks olemuslik.

Elu pidamine imeliseks, mõistuslikuks ja “iseendast vägemamaks” on usu säilitamiseks oluline.

Juhatus kõrgemalt minalt 

Kõrgemalt minalt juhatuse otsimine tähendab oma parema mina tarkusele kergema juurdepääsu loomist. Olete te tähele pannud, et mõnikord te lihtsalt teate, mida on vaja teha, teadmata, kust see teadmine tuleb. Või olete kogenud vaistlikke hetki, ootamatuid märguandeid oma kehalt, mõtetelt, tunnetest või koguni unenägudest, mis on aidanud teha olulise valiku või andnud vajaliku suuna. Kõik need on võimalused, kuidas vaim või teie enda kõrgem mina teiega ühendusse astub.

Me kipume olema kinni oma kitsukeses mõtlemisviisis ja jäigas maailmanägemises, et ei kuule oma kõrgema mina häält, nii et ta peab leidma sissepääsu – praod meie teadvuses, kust saab sisse lipsata ja oma tarkuse meile kättesaadavaks teha. Kõik saab alguse küsimisest. Raamatu autor soovitab jääda vaikseks ja küsida oma Kõrgemalt Minalt või Kõrgemalt Jõult juhatust. Ja siis rahulikult ja tähelepanelikult kuulata.

Kõik saab alguse küsimisest.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga