Erika Räpp: millist hinda oled nõus maksma, et loodetut saada?
Oled vahel mõelnud sellises võtmes inimestest, et milline on see hind, mida pead nende olemasolu eest maksma selleks, et vastu saada midagi, mis sobib, on vajalik ja nauditav?
Pannes kaalukausile konkreetse inimese, hinnates tema tugevusi ja nõrkusi (subjektiivne), siis milline on see hind, mida tuleb maksta (taluda), et saada boonust (nautida)? Ei ole loogiline, et saame ainult nautida – et midagi saada, tuleb ka vastu anda. Kas sellel kaalul on vaekauss langenud poolele, kus tuleb ainult maksta (taluda), on see poolel, kus ainult võtame midagi või on see tasakaalus? Kusjuures on tõenäoline, et peegelpildis tuleb taluda ka meid endid selleks, et midagi saada.
Superhästi analüüsib analoogset teemat juba kahes viimases ajakirja Golf (www.ajakirigolf.ee) väljaandes Mats Soomre, kes võtab luubi alla meeskonnatöö – kuidas panna inimtüübid neile sobivatesse rollidesse ja kuidas orienteeruda omadustes, mis esialgu pealtnäha paistavad raskustena ehk siis kuidas neist tugevused luua.
Lugesin ja mõtlesin, et ta räägib ju tegelikult täpselt sellest samast asjast, millest ma varem kordi mõttes olen heietanud ja siin nüüd ka kirjutan, kuid paneb pisut teise võtmesse – lubatud nõrkused.
Millised on lubatud nõrkused sinu silmis? Kui kaua ja mis hinda oled nõus maksma selle eest, et loodetut saada?
