Avaleht Inspireeriv KATKEND RAAMATUST I Endine munk: isetus on kindlaim tee sisemise rahu ja tähendusrikka eluni
KATKEND RAAMATUST I Endine munk: isetus on kindlaim tee sisemise rahu ja tähendusrikka eluni

KATKEND RAAMATUST I Endine munk: isetus on kindlaim tee sisemise rahu ja tähendusrikka eluni

Kuidas mõelda tänapäevamaailmas nagu munk? Jay Shetty kirjutatud ja Heliose kirjastatud raamat “Mõtle nagu munk” annab ajatu tarkuse edasi kättesaadaval, asjakohasel ja praktilisel viisil. Kui sa mõtled nagu munk, siis taipad: kuidas leida oma eesmärk; kuidas vabaneda negatiivsuse; kuidas lõpetada ülemõtlemine; miks võrdlemine tapab armastuse; kuidas hirmu rakendad; miks sa otsides õnne ei leia; kuidas õppida kõigilt, keda kohtad; miks sa ei ole oma mõtetega sama; miks headus on edu alus.

Foto: Shutterstock.com

Heade uudiste portaal avaldab raamatust katkendi, mis räägib kõrgeimast eesmärgist.

KÕRGEIM EESMÄRK

Kolledžis peetud loengus inspireeris Gauranga Das mind ütlusega:

„Istutage puid, mille varjus te ei plaani istuda.“ See lause kütkestas mind ja saatis teekonnale, mida ma ei olnud eales ette kujutanud. Ja nüüd pean ma midagi üles tunnistama. Ma olen teie eest midagi varjanud. Me oleme rääkinud, kuidas lasta lahti välise müra, hirmu, kadeduse ja valede eesmärkide mõjudest. Oleme uurinud, kuidas kasvada, rakendades oma meelt, ego ja igapäevapraktikaid, et elada oma dharmas. Kõike selleks, et liikuda sihi poole, milleks on rahuldust pakkuva, tähendusrikka elu elamine – väärt tee. Kuid siin ja sotsiaalmeedias ja oma kursustel ning igas meediumis, mille kaudu õpetan, ei ole ma veel avaldanud kõige tähtsamat õppetundi, mille mungana sain ja mida kannan iga päev endaga kaasas. Trummipõrin, palun.

Foto: Shutterstock.com

Kõrgeim eesmärk on elada teiste teenistuses.

See ei tähenda, et olen teiste teenimist saladuses hoidnud; ma ma nin seda sageli. Aga ma olen oodanud kuni siiani, et rääkida kesksest rollist, mida teenimine peaks minu veendumuse järgi meie kõigi elus mängima, sest – olgem ausad, minu arust tunneb enamik meist selle idee suhtes mõningast tõrksust. Muidugi, me tahame aidata abivajajaid ja võib-olla juba leiame viise, kuidas seda teha, kuid meid piiravad meie enda töö ja elu surve ning vajadused. Me tahame kõigepealt omaenda probleemid ära lahendada. „Jay, hoopis mina vajan abi! Mul on nii palju vaja läbi mõelda, enne kui saan pühenduda teiste aitamisele.“ See on tõsi. Raske on mõelda isetusele, kui oleme ise hädas. Ja ometi, just seda ma mungana õppisin. Endine  Isetus teeb ise terveks.

Mungad elavad teiste teenistuses ja munga moodi mõelda tähendab lõppkokkuvõttes teenida. „Kloostritees“ tsiteeritakse benediktiini munka Dom Aelred Grahami sõnu: „Munk võib mõelda, et on tulnud [kloostrisse] saavutama midagi iseenda jaoks: rahu, turvatunnet, vai- kust, palveelu või õpinguid või õpetamist; aga kui tema kutsumus on ehe, avastab ta, et on tulnud mitte võtma, vaid andma.“ Me püüame jätta koha puhtamaks, kui see oli enne meid, inimesed õnnelikumaks, kui nad olid enne meid, maailma paremaks, kui see oli enne meid.

Foto: Shutterstock.com

Me oleme loodus ja kui loodust tähelepanelikult vaadata ja jälgida, siis loodus teenib alati. Päike pakub soojust ja valgust. Puud annavad hapnikku ja varju. Vesi kustutab janu. Me võime näha – ja mungad teevadki seda – looduses kõike teisi teenimas. „Srimad-Bhagavatam“ ütleb: „Vaata neid õnnelikke puid. Nad elavad üksnes teiste heaks. Nad taluvad tuult, vihma, kuumust ja lund, kuid pakuvad siiski meile peavarju.“ Ainus viis olla loodusega üks, on teenida. Sellest järeldub, et ainus viis olla universumiga korralikult kooskõlas, on teenida, sest just seda universum teeb.

16. sajandil elanud guru Rupa Goswami räägib yukta-vairāgya’st, mis tähendab teha kõike kõrgeima eesmärgiga. See on tõeline lahtiütlemine, täielik loobumine, täiuslikkus. Mõned mungasektid peavad sellest standardist oma praktikas rangelt kinni, loobudes täielikult materiaalsest omandist, kuid tegelikkuses peavad ülejäänud meist tegema tööd, et elada. Lõpuks omame me kõik asju. Kuid saame vaadata, mismoodi kasutame seda, mis meil on. Me võime kasutada oma kodu kogukonna edendamiseks. Me võime kasutada oma raha ja ressursse toetamaks ettevõtmisi, millesse usume. Me võime kasutada oma andeid tehes vabatahtlikutööd abivajajate heaks. Asjade omamises ei ole midagi halba, kui kasutame neid heal eesmärgil.

Me võime kasutada oma andeid tehes vabatahtlikutööd abivajajate heaks. Asjade omamises ei ole midagi halba, kui kasutame neid heal eesmärgil.

Foto: Shutterstock.com

„Bhagavadgita“ näeb kogu maailma omamoodi koolina, haridus- süsteemina, mis on struktureeritud panema meid mõistma üht tõde: me oleme sunnitud teenima ja üksnes teiste teenistuses saame olla õnnelikud. Nii nagu tuli on kuum, päike on valge ja soe, on inimese teadvuse olemuseks teenimine. Tea, milline on tegelikult maailm, milles elad. Tea, et see on püsitu, ebareaalne ning kannatuse ja teadmatuse allikas. Kui pidada elu eesmärgiks meelte rahuldamist – enesele hea enese- tunde tekitamist –, viib see valu ja rahulolematuseni. Kui pidada selleks teenimist, viib see rahuloluni.

Üksnes teiste teenistuses saame olla õnnelikud.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Lugemine On Lahe (@lugemineonlahe)

Raamatu saab tellida kirjastuse Helios e-poest!