ANNELI AUSAD MÕTTED I Kui sinu elus on õde, siis oled sa õnnega koos

Oma seekordse postituse tahaksin pühendada oma õele, Avelile. Kuigi nädalavahetuse plaanid läksid vastu taevast (pidime su sünnipäeva üheskoos tähistama, aga haiguste tõttu me ei näinudki teineteist), sest elu planeerib teinekord ise meie eest, siis lohutan sellega, et mis kehvasti, see uuesti!

Kuigi me väikestena tihtipeale koos mängisime, siis mida suuremaks saime, seda vähem koos aega veetsime. Rolli mängis meie vanusevahe, erinevad sõprusringkonnad ja ilmselt ka iseloom. Kui mina näiteks koolis pigem tahaplaanile kippusin jääma ja oma arvamuse eest ei seisnud, siis sina tegid kõik selleks, et sind kuulda oleks. Sa olid liider. Sind kuulati ja sulle järgiti. Sinus peitub tohutu potentsiaal ja usu – ühel päeval kuulatakse sind jälle.

Hakkasime lähedasemaks saama alles siis, kui mina Soome ära kolisin. Kui täna suhtleme me iga päev, siis julgen arvata, et päris nii tihti me too aeg veel ei suhelnud, aga midagi sinnapoole ehk juba küll. Käisime oma esimesel ühisel välismaa reisil ja ilmselt tollel hetkel ka täielikult uuesti kokku kasvasime. Inimene, kellega sa reisil 24/7 koos aega veedad, peab olema inimene, kellega tunned ennast hästi, mugavalt ja kellega koos julged olla sina ise. Me oleme sellest ajast peale nii palju asju koos üle elanud, et enam mugavamaks vist küll minna ei saa. Meil saab alati koos reisides nalja, vahest satume ka ämbritesse, aga mis peamine – me oleme koos. Ja see ongi see, mis loeb.

Mõned aastad hiljem sai sinust ema. Ja tänu sinule sai ema ka minust. Ilma sinuta poleks mu elus täna üht 3-aastast tirtsu, kes mind igapäevaselt küll natukene hulluks ajab, aga sama palju ka rõõmu vastu toob. Ja tea, et sa oled imeline ema!

Täna töötad sa kohas, mis vajab väga palju empaatiavõimet ja kaastunnet – oled tööl varjupaigas. Mina seda tööd teha ei suudaks. Sina veel suudad. Isegi siis, kui sa ühel hetkel selle ukse enda järelt sulged, siis oled juba korda saatnud palju head. Kõik need loomad, kes tänu sinule endale armastava kodu on leidnud. Usu, nad ei saaks sulle tänulikumad olla. Ja kuigi ka sellel tööl on oma varjupool… Oma julm varjupool, siis ela nendele hetkedele, mis sulle südames sooja ja rahulolu pakuvad. Mõtle nendele heategudele ja tänulikkudele silmadele, kes tänu sinule soojas kodus hella käe all pikutavad.

Kuigi sa veel pole päris seal, kus olema pead, siis ma tean, et üsna varsti sa jõuad sinna. Sa oled teel sinna! Ma tean, et sinust saab keegi, keda kuulatakse ja kes aitab abivajajaid – sul on hea süda. Sa oled hooliv ja oskad kuulata. Vahel annad ka nõu, mis ärritab, aga tõde on tihtipeale see, mis esmalt oma aususega lajatab ja mida alles hiljem kuulda võetakse. Ja sina oled aus.

Kõige selle lõpetuseks tahan ma sulle öelda, et oled imeline õde! Oled imeline ema, imeline elukaaslane, imeline naine ja imeline sõber. Lisaks sellele, et oled mu õde, oled sa ka minu parim sõber. Ma tänan, et oled tulnud minu ellu ja ühel päeval vallutame koos mägesid! Kui inimese elus on selline õde nagu seda oled sina, siis on see inimene õnnega koos. Kuuni ja tagasi ja veelgi kaugemale.