VERONIKA LUGEMISSOOVITUSED I Kuidas terveneda traumadest, äratada sisemine jõud ja kasutada seda enda hüvanguks?

GoodNewsi virtuaalne assistent Veronika Tigasoo jagab oma lugemissoovitusi Instagrami kontol Midaminaloen. Sellel korral soovitab ta lugemiseks kirjastuselt Rahva Raamat Kimberly Ann Johnsoni raamatut „Ürgne kutse. Kuidas terveneda traumadest, äratada sisemine jõud ja kasutada seda enda hüvanguks.“

„Ürgne kutse“ kui üleskutse võtta taas omaks kehasse salvestatud elujõud, seksuaalsus ja fundamentaalne metsikus

Traumakoolitaja ja somaatilise praktiku Kimberly Ann Johnsoni raamat õpetab, kuidas kasutada keha tarkust ja vastupidavust ära selleks, et juhtida teadlikumalt oma närvisüsteemi, paraneda vanadest traumadest ja elust tõeliselt rõõmu tunda.

Depressioon, ärevushäired ja füüsilised haigused on paljusid naisi pannud aru saama, et nende keha ja meel ei toimi kooskõlas. Kimberly Ann Johnson on somaatiline praktik, doula ja sünnitusjärgne koolitaja, kes on spetsialiseerunud naiste traumadele. Raamatus „Ürgne kutse“ annab ta ülevaate inimese närvisüsteemist ja selle reaktsioonidest traumeerivatele sündmustele, olgu nendeks siis midagi igapäevast ja harilikku ­– lähedase sõbrannaga tülitsemine, kohtingukaaslase haihtumine, ohtliku olukorra napp vältimine autoroolis – või midagi tõeliselt raputavat – nagu näiteks seksuaalne rünnak, loodusõnnetus, lähedase surmav haigus. Johnson selgitab, kuidas närvisüsteem meid omal moel kaitseb ja põhjustab järelkajasid, mis saadavad meid mõnikord läbi elu.

Kimberly Ann Johnson toob selgust, kuidas närvisüsteemi reaktsioone sel moel suunata, et jõuda oma sügavama, intuitiivsema ja terviklikuma mina juurde. Tema toetavaid nõuandeid järgides õpivad lugejad, kuidas toimida holistiliselt, kasutada ära oma meelte kaasasündinud tarkust, rahustada närve ja luua uuesti ühendus omaenda ürgse minaga.

„Ürgne kutse“ on üleskutse võtta taas omaks kehasse salvestatud elujõud, seksuaalsus ja fundamentaalne metsikus. Erinevatel uuringutel, praktikatel ja empaatial põhinev raamat on pühendatud naiselikkusele ja kirjutatud selleks, et muuta naiste mõttemaailma ja anda vajalikud praktilised suunised, et terveneda ja äratada oma sisemine ürgne jõud.

Erinevatel uuringutel, praktikatel ja empaatial põhinev raamat on pühendatud naiselikkusele ja kirjutatud selleks, et muuta naiste mõttemaailma ja anda vajalikud praktilised suunised, et terveneda ja äratada oma sisemine ürgne jõud.

Veronika sõnab, et “Ürgne kutse” pani teda nägema enda sisse hoopis teistmoodi kui mõned teised raamatud. See aitas tal näha, kuidas keha ja meel toimivad ning mida on vaja, et traumadest terveneda. „Lisaks on raamatus palju harjutusi enda sisse vaatamiseks ja endaga parema kontakti loomiseks. See raamat andis nii palju mõtteainet, et tekkis soov see mõne aja pärast uuesti läbi lugeda,“ lausub ta.

Mõtteid raamatust „Ürgne kutse. Kuidas terveneda traumadest, äratada sisemine jõud ja kasutada seda enda hüvanguks“:

• Kui sünnime ja läbi elu liigume, tekivad sellele „kaardile“ uued jäljed. Meil on suhted ja kogemused, mis meid mõjutavad ja vormivad. Mõned kogemused, mis meisse jälje jätavad, muudavad meid võimsamaks ja tugevamaks, samas kui teised seevastu meid tõkestavad ja moonutavad, ja me ei suuda järjekindlalt oma tõelise minaga kontakti saavutada.
• Hea uudis on see, et kui tunneme ja tajume nii oma tõelist mina kui ka oma mineviku mõjusid ja koormat, siis ei pea me enam tundma, et meiega on midagi valesti, vaid saame hakata lähtuma oma keha tarkusest.
• Kui jõuame lähemale oma tõelisele minale, siis hakkab motivatsioon kerkima seestpoolt väljapoole, saades alguse meis olevast siirast soovist.
• Meis on peidus sügavam, kõige aluseks olev loomulik tarkus, mis on targemgi meie mõistusest – see asub meie kehas, mis nii sageli anub meilt tähelepanu. See tarkus on meie tõeline kompass.
• Meie kõige elementaarsem instinkt ei ole olla igaüks omaette, koos olemine ja füüsiline lähedus on meie bioloogilise ellujäämise seisukohalt hädavajalik.
• Meis kõigis peitub läbitöötlemata kogemusi, mis mõjutavad meie tegutsemist ja ümbritseva maailmaga suhtlemist. Trauma ei ole häbimärk, see on inimeseks olemise osa.
• Tervenemine algab sellest, et saame oma kehaga sõbraks.
• Me ei saa ühtegi minevikukogemust ümber muuta. Samuti ei saa me täielikult nautida kõike väärtuslikku oma elus, kui me selle jaoks päriselt olemas ei ole.
• Lihtsalt pidage meeles, me kõik oleme väga keerulised olendid ja mitte keegi ei sobitu täpselt raamidesse.
• Suur osa sellest, mis meie kogemustes aset leiab, jääb meie teadlikkusest väljapoole. Vaimu ja keha vahel on sepistatud ühendused, seosed ja tähendused, millest me teadlikud ei ole.
• Selleks, et pääseda sügavamale oma tarkuse ja jõu juurde ning äratada ja rakendada oma tõelist loomalikku energiat, peame õppima, kuidas liikuda väljaspool mõttekanalit.
• Elu on kompleksne – tuleb ette raskeid, kurbi, jalustrabavaid hetki, aga ka taastavaid hetki. Tegelikult ongi hea avardada oma kogemustepagasit, et me ei vajuks lihtsalt ühe sellise kogemuse rööpasse.
• Selleks, et traumast tervenemine üldse alata saaks, peate olema suuteline tunnetama, mis tekitab teis hea tunde.
• Naudingus elamiseks peame suutma tajuda, mis üldse on naudingut pakkuv – me peame õppima, mis tunne on end hästi tunda.
• Meie elujõud on nagu jõgi oma kallaste ja servadega, mis võivad avarduda või aheneda. Mida kohanemisvõimelisemad me oleme, seda laiemad on jõekaldad, seda suurem on jõevool ja seda rohkem elujõudu on meie kasutuses.
• Meie süsteemi eesmärk on liikuda homöostaasi poole, seega kui oleme harjunud kannatama, kõvasti töötama ja suurema osa päevast kulme kortsutama, siis avastame, et teeme seda isegi siis, kui me ei pea stressis olema.
• Igaüks võidab hoo mahavõtmisest ja teadvustamisest, et oleme elus ja meie ümber on ilu ja headust, isegi kui me veel seda iseenda sees ei tunne.
• Me ei saa ravida traumat ilma võimeta tunda naudingut. Me vajame võrdluspunkti ja toetuspinda oma kehas ning peame teadma, mis on kehas sellist, mis paneb meid end hästi tundma.
• Kui hakkate tundma liigset koormust või ei tule enam oma emotsioonidega toime, siis suunake tähelepanu praeguse hetke kekkonnale.
• Kui tunneme end oma sotsiaalses närvisüsteemis turvaliselt, siis teame, et võime olla meie ise, väljendada oma ainulaadsust ja vajadusi ning kuuluda ikkagi perekonda või kogukonda.
• Me sõltume üksteisest, et kogeda kuulumistunnet ja soovime, et meil oleks oma koht maailmas. Me toetume üksteisele ja peegeldame üksteiselt omaenda elukogemusi.
• Õppides kõigepealt olema harmoonilises suhtes iseendaga, saame õppida suhtlema teistega selle sisemise teadmise pinnalt, mis meil on iseenda turvatunde ja mugavustunde kohta.
• Harjumuste kujundamine ja enda käitumise märkamine mistahes suhetes võimaldab luua turvalisemaid kiindumussuhteid ning sellel on teie närvisüsteemile lõpptulemusena rahustav toime – sest te avardate oma sotsiaalset tugivõrgustikku, milles saate päriselt oma vajadusi ja soove väljendada ning olla kuuldud, samuti suudate kuulda teiste sõnades väljendatud ja väljendamata vajadusi.
• Me ei ole loodud olema õnnelikud isolatsioonis. Me vajame puudutust. Me vajame lähedust. Me vajame kontakti. Me vajame kogunemisi.