VASTUTUS JA POSITIIVNE MÕTLEMINE! Positiivne mõtlemine algab enda vastutuse tunnetamisest
“Mõtle positiivselt“ on tänapäeva maailmas muutunud kulunud fraasiks. Seda on võimalik lugeda nii raamatutest kui kuulda nõuandena vestluses, fraasi tõelisele tähendusele aga mõeldakse vähe. Tihti, eluraskuste keskel, selle kuulmine hoopis ärritab. Kuidas on võimalik mõelda positiivselt kui arved kuhjuvad, ülemus käib närvidele ja lähedased ei saa aru kogu stressist, mis kivina kaelas on? See on võimalik, kui süveneda oma mõttemaailma.
Iga inimene on individuaalne ja psühholoogilisest aspektist vaadates pole olemas ühtset reaalsust. Iga inimene näeb asju oma mõttemaailmale vastavalt ja see nägemus ongi nende jaoks reaalne. Asi, mis võib mõnele tunduda ebaloogiline või tähtsusetu, on teise inimese reaalsuses väga tähtsal kohal. Iga inimese mõttemaailm on äärmiselt subjektiivne ja kandub väljapoole läbi iseloomu eripärade.
Sellega mitte arvestades tekib koheselt suurim takistus positiivse mõtlemise teel – vastutuse endalt ära lükkamine. Me oleme kõik ise vastutavad oma reaalsuse eest. Meie tunded, emotsioonid ja mõtted on kõik meie endi omad. Enamik inimestest aga paneb need endast väljapoole. Halvad tunded tulevad teistel inimestelt, kes ei oska käituda, stress tuleb olukordadest, mis rikuvad tuju ja üleüldse, kogu maailm teeb haiget ja elamise raskeks. Senikaua, kuni selline mõtteviis eksisteerib, on väga raske positiivselt mõelda. Väga mugav ja massohhistlikult rahuldav on süüdistada teisi oma ebameeldivustes. Kui ainult teised saaksid aru, kui halvasti nad käituvad, siis oleks kogu elu ilusam.
Positiivsus meie elus on meie endi tegude ja mõtete tulemus. Selle jaoks tuleb võtta vastutus oma käitumise eest, sest see, mis teeb haiget, mis rikub tuju, on meie endi reageering toimunule. Me tunneme valu, vastikust või kurbust, sest me ise reageerime olukorrale nii. Kui muuta reageeringut, muutub ka nägemus olukorrast. Igas olukorras on kaks poolt – keegi ei saa sind solvata, sulle haiget teha, kui sa ise ei lase. Üksinda ei ole võimalik tülitseda. Selle peale tekib tihti küsimus, et kuidas on võimalik mitte solvuda, kui teise inimese peamine eesmärk on solvata ja haiget teha. Kõlab absurdselt lihtsana, aga – lihtsalt ära solvu.
Selline lihtsus nõuab üht – ära vaata teist inimest enese pikendusena. Selle asemel, et teist hukka mõista ja kaitsepositsioonile asuda ning lõpuks end ohvrina tunda, tuleks proovida võtta vastutus oma reageeringute eest, sest see, kuidas inimene teisi kohtleb, kirjeldab eelkõige teda ennast. Saades üle oma egost, nähes teist inimest kui probleemide ja kompleksidega isiksust, õpime võtma asju vähem isiklikult ja ei tunne enam vajadust kõige peale nähvata või vinguda.
Nii saab alguse vastutuse omaksvõtt ja sealt edasi positiivsus. Positiivne mõtlemine annab võimaluse näha kõike elavamalt, ilusamana ja täidab meid õnnehormoonidega. See väljendub kõnes, välimuses ja auras. Õnn on miski, mis levib väga kiiresti. See valgus, mida positiivne inimene kiirgab väljapoole, teeb ka ümbritsevatel tuju paremaks. Võib öelda, et enda õnne ja positiivsuse eest hoolitsemine teeb kogu maailma paremaks.
Kui oma reageeringuid on raske kontrollida, tuleb igas olukorras endalt küsida ja uurida, kus tegelik probleem on. See, mis meile teiste juures ei meeldi, on ka meis endis olemas, muidu ei suudaks see reageeringut esile tuua. Kui keegi on solvav, siis tasub üle mõelda, kas see mis häirib, on need teise inimese sõnad või meie endi sisemine hirm, et äkki öeldu on tõene. Mida enam oma reageeringuid analüüsida, seda arusaadavamaks nad muutuvad. Mida paremini me ennast tunneme, seda lihtsam on teha valik positiivse mõtlemise kasuks.
Me oleme kõik sündinud vaba tahtega, mis annab võimaluse teha valikuid. Valikute puudumine on illusioon, lihtsalt kõik valikud pole kerged. Kui aga teha valik positiivsuse kasuks, mõjutab see nii üksikindiviidi kui kogu maailma. Seega mõtleme positiivselt!
Hedi Kukk
