VAATA SAADET! “Kas tohib?” on külas meditatsiooniõpetajal Brenda Randrool
Tallinna TV saade “Kas tohib?” on särava ja avatud reporter Kristiina Võsu isikus seekord külas Talinnas Nõmmel asuval Osho meditatsioonikeskusel ja üks selle asutajaid Brenda Randroo kergitab veidi katet selliselt salapäraselt tegevuselt nagu mediteerimine. Alustuseks märgibki Kristiina ära, et meditatsioon on saanud heakskiidu paljudelt tuntud tegelastelt alates Nelson Mandelast ja lõpetades Madonnaga.
Brenda tegi oma esimese meditatsiooni 2,5 aastat tagasi Moskvas ja on piltlikult öeldes siiani selle sees.
“Olen praktiline inimene, ma ei usu millessegi, mida ma pole näinud või kogenud,” räägib ta endast. “Osho meditatsiooni tehes tundsin kohe, et miski on minus teisiti, ma sain vahetu kogemuse”.
Naise sõnul köidab teda oma avastuses see, et tema elukvaliteet on palju muutunud, ta jõuab palju rohkem teha ega tunne stressi. “Avastamise rõõm on kõige toredam,” lisab ta.
Külaskäigu ajal proovitakse järele ka tunniajaline Osho meditatsioon, mis on jagatud neljaks üksteisele järgnevaks osaks. Esimeses veerandtunnises staadiumis pannakse jalad õlgade laiuselt harki, silmad on suletud ja siis lastakse kehal rappuda. “Mitte ise ei raputa, vaid lased sel juhtuda, oled kehaga rohkem kontaktis,” kõneleb Brenda. Tema jutu järgi mõistus mediteerides puhkab, kuid eesmärgiks pole mitte mõtlemise peatamine, vaid lõõgastumine, et mõistust kasutada siis, kui selle järele on vajadus. Mediteerides ollakse kontaktis oma intuitsiooniga, sest seal on olemas eluvajalikud vastused.
Meditatsiooniõpetaja sõnul oleme me mõistuse orjad. Sündides oleme me lapsena endaga kontaktis, siis aga tulevad keelud ja piirangud, mis jõuavad mõistusesse, mõtlemine hakkab tarbima meie energiat ja elu juhtima.
“Mediteerimisega saad sa kontrolli tagasi, oled kontaktis iseenda olemusega ja ka mõistus hakkab koostööd tegema,” selgitab Brenda. “Mõistus elab inimestel pidevalt analüüsides kas minevikus või tulevikus, mitte hetkes ja kui sa enam ei analüüsi, siis eladki praeguses, paned oma kohaloleku siia, ja naudid hetke teistmoodi.”
Siinkohal tunnistab Kristiina tõde, et temagi mõtleb juba järgmise küsimuse peale ega ole Brenda vastustes päris kohal. Muide, Brenda soovituseks on kõike ise järele proovida, katsetada ja kogeda, siis leiab avastamise ka enda jaoks.
Teises Osho mediteerimistunni faasis lastakse kehal liikuda muusika taktis. Jutuajamises aga tuleb juttu sellest, kes tegelikult meditatsiooniga tegelevad, kes seda teha tahaksid ja võiksid. Brenda nendib, et kõik inimesed tahaksid elus kaugemale jõuda ja üks seltskond, kes on ikka tee selle alani leidnud, on ärimehed, kes avastavad, et sisetundega kontaktis olles saab aru, et lahendused on juba olemas ja on seda kogu aeg olnud.
“Ärimehed tunnevad sageli kurnatust, sest kuigi majanduslikult on kõik korras, tuleb pidevalt mõelda ja analüüsida ning varsti ei tunne enam sellest 100% naudingut,” seletab Brenda. “Mediteerimise järel töötab mõistus efetiivsemalt, iseenda sisemine tunnetus on see paratamatus, mis igaühega juhtub.”
Taas jõutakse Brenda esimese meditatsioonini Moskvas, kuhu ta läks koos õe ja emaga, kes oli juba siis suur Osho austaja. “Tehes seal oma esimest meditatsiooni, tundsin ma, kuidas see mind kõnetas!” Moskvas kohtuti ka Veet Manoga, keda nüüd ka tihti Eestis näeb. Kristiina arvates tundub selle mehe õlgadel lasuvat kogu maailma headus ning Brenda kinnitusel on Mano väga tark inimene, kes kunagi ei vihastu ning püüab kõiki mõista. Osho õpilasena on ta läbi käinud pika tee, ta täiendab ennast pidevalt ja jagab oma kogemusi teistega.
Kolmas mediteerimise staadium on selline, kus sa istud kinnisilmi ja kuulad spetsiaalselt selleks välja töötatud muusikat. Brenda sõnul suudab ta nüüd rohkem ära teha kui kunagi varem ja seda igal elualal. Kui ta midagi teeb, siis teeb seda sajaprotsendiliselt, see on tema enda jaoks huvitav. “Ma muutsin oma elus palju asju ümber, lahendused on nüüd teistmoodi,” räägib ta. “Olen ka teiste inimestega rääkinud ja nad ütlevad, et see, mis varem kurnas, on nüüd muutunud meeldivaks ja huvitavaks, sest oled muutunud ja ise asjade juures.”
Brenda ise on ettevõtja, ta korraldab meditatsioonikeskuses üritusi ja tõlgib Osho materjale, ja Indias Punes asuva Osho Rahvusvahelise Meditatsiooni keskuse jaoks. “Kui miski ammendub minu jaoks, siis ootan alati uusi väljakutseid,” lisab ta.
Kuivõrd Kristiina tahab teada, kas meditatsiooni juurde jõuavad vaid katkised hinged, selgitab vestluskaaslane, et praegu küll, aga see kindlasti muutub. Ka tema ise jõudis sinnani samas seisus, kuid tundes, et midagi peab muutuma.
Neljas ja viimane staadium, mida koos tehakse, tähendab pikali olemist ja muusika kuulamist. Mõistagi toimuvad kõik neli järjestikku, kahe naise jutuajamised on väljaspool meditatsiooniaega.
Brenda ütleb, et teiste inimeste mured teda ei kurna, kuid mitte ükskõiksusest. “Varem ma ei suutnud endast anda, toeks olla, olin ise haavatud,” meenutab ta. “Nüüd suudan inimesi mõista, olla kaastundlik.”
Viimase kahe ja poole aasta jooksu pole ta ennast enam katkisena tundnud ega depressiooni langenud. Brenda sõnul ei alati tegema tunniajalist mediteerimist, vaid tähtis on see, et meditatsioon oleks alati sinuga kaasas, mida sa ka ei teeks, et see oleks osa sinust, sest see mitte ei kurna, vaid muudab elu suuremaks. Ta märgib ka ära, et meditatsioon on üsna kulunud sõna ja Osho ise kasutas pigem sõna “teadlikkus.”
Viimaks tahab Kristiina teada, kas Brendal on olemas retsept, kuidas olla armastusele avatud. Vestluskaaslase arvates saab sedagi teha läbi meditatsiooni.
“Need asjad juhtuvad iseenesest. Me peame treenima, et minna tagasi oma põhiolemuse juurde ja mingil hetkel tunned, et midagi on muutunud,” lõpetab Brenda Randroo.
VAATA SAATE KORDUST!
Jüri Kukk
