Reet Saag: kallid inimesed, märkame ja aitame üksteist!
Minu kevad algas sel aastal väga tõsise looga. Sõitsime Tartust Tallinna hommikul kell pool kuus. Õues hakkas valgeks minema. Pärast Kärkna risti lamas tee ääres inimene … Peatusime ja kutsusime kiirabi.
Õnneks oli see noor naine elus, kiirabi viis ta oma autosse. Kas tõesti keegi ei märganud tee ääres lamavat inimest? Isegi siis, kui autotuled olid suunatud lamavale inimesele – kiirabi palus autotuled sisse lülitada, et oleks lihtsam meid leida – ei peatunud mitte ükski auto! Ma ei tea, kui kaua ta seal oli juba olnud ja ei tea ka, mis oli temaga juhtunud.
Kallid inimesed, märkame ja aitame üksteist!
Päeva algus oli kurb, aga Tallinnas kohtusin naisega, kes palus mul kotist võtta suletud silmadega üks kivi. Ja kui avasin, nägin, et olin valinud koera nägu meenutava kivi. Sellele olid joonistatud silmad, mis olid kurvad, nina ja suu. Leidsin enda sarnase – horoskoobi järgi olen koera-aastal sündinud. See väike valge kivi tõi mulle pisara silma, kallistasin naist ja läksin oma rada.
Vahel on õnneks vaja väga vähe, tuleb lihtsalt osata vaadata ja kuulata. Elu toob me teele just need inimesed, keda hetkel kõige enam vajame.
Ilusat kevadeaega!
Reet Saag
