Avaleht Hingele hea Puud on kallistust väärt
Puud on kallistust väärt

Puud on kallistust väärt

Puud on kallistust väärtKõndisin aasal, kus kasvavad kolm puud, kolm suurt päevi näinud tamme. Hinge tõmmates nõjatusin vastu krobelisi tüvesid. Teed jätkates tundsin endas rohkem jõudu, kas siis puhkusest … või siis puude juurtest lähtunud ja latvadesse kerkinud maa väest. Mõtlesin siis, et miks küll puude kallistajaid paremal juhul veidrikeks peetakse? Kas siis puud polegi osa meie elust, väärt lugupidamist?

Taimed pole lihtsalt mingid kasvud. Nad peidavad endas iidset tarkust. Olete näinud, kuidas kasvavad tavalised võililled? Päikese poole püüeldes kasvatavad nad endale pika varre. Aga pidevalt muru niites märkate peagi, et taim ei kiirustagi enam kõrgustesse pürgimast. Ta avab õie pöetud muru sees imelühikese varre otsas, nii et niidukitera libiseb lähitulevikus seemneid loovast õiest lihtsalt üle. Kui see pole elujõud ja terve mõistus, siis mis see on? Või võtame okaspuud, mis ravivad oma vigastusi kaitsva vaiguga? Või paaria rolli sattunud karuputke, mille tuhanded seemned ootavad aastaid oma järge, et õitsele lüüa ja liiki jätkata?

Taimed on osa looduse imedest. Nad valivad ise endale kasvukohti, et leida sealt endale kasvuks vajalikku ja positiivset. Nad võtavad õhust süsihappegaasi ja annavad tagasi elusorganismidele vajalikku hapnikku. Isegi surres lähevad nad huumusena uude eluringi. Miks siis ei peaks taimed jagama elusolevustele oma energiat, seda ka kallistuse kaudu? Meie endi kallistused ju jagavad lähedastele samuti positiivset energiat!

Ärge siis kartke ega häbenege nõjatuda vastu tüve, seda emmata ja paluda sosinal või mõttes puult endale elujõudu! Isegi kui te sellesse ei usu, ei võta toiming teil tükki küljest, kindlasti aga lisab see aga killukese positiivsust teie hinge ka siis, kui te otseselt midagi ei tunne. Ja istutage võimalusel puid, sest iga pikki aastaid taevasse tõusev puu on jälg teist ka siis, kui teid enam siinsetel teedel jalutamas pole.

Jüri Kukk

Kommentaarid