PILLET PUUDUTAB! Mõtteviisil on tohutu jõud!
GoodNews raamatukogu sai taas täienduse lugemist väärt raamatu näol. Psühhoterapeut Pille Teearu jagab täna hommikul loetud lõike Carol S. Dwecki raamatust “Uutmoodi psühholoogia edu saavutamiseks. Mõtteviis“ (Pegasus 2017).
Juba sissejuhatusest leidsin Carol S. Dweck mõtte, mis inspireeris: „Minu uurimustöö teema oli arenemine ning see on aidanud ka minul areneda. Soovin, et see teeks sama ka sinuga.“
Vaateviis, mille sa iseenda kohta omaks võtad, avaldab sügavat mõju sellele, kuidas sa oma elu elad. Uuringud näitavad, et inimesed on oma võimete hindamises väga viletsad.
Kas edu seisneb õppimises või tõestamises, et oled nutikas? Millal tunned end nutikana – kas siis, kui oled juba täiuslik, või siis, kui õpid?
Panin enda jaoks mõned erisused mõtteviisis lausa tabelisse, et see paremini välja joonistuks ja et õpiks seda märkama.
Kinnistunud mõtteviis: | Edenemismõtteviis: |
takistab arengut ja muutusi. | on esimene samm muutuste suunas, ent inimesed peavad ise otsustama, mis valdkonnas oleks nende pingutustest muutuste nimel kõige rohkem kasu. |
Kinnistunud mõtteviisis oleva inimese meelele võivad segavat mõju avaldada nii positiivsed sildid kui ka negatiivsed sildid. Kui inimesele pannakse positiivne silt, siis kardab ta seda kaotada, ning kui teda on tabanud negatiivne silt, siis hirmutab teda mõte, et ta on selle ära teeninud. | stereotüüp tema esitust ei mõjuta. Edenemismõtteviisiga inimesed ei usu igavesti kehvemaks jäämisse. Ning kui nad on hetkel teistest maas – noh, siis näevad nad rohkem vaeva ning üritavad neile järele jõuda. |
Tunnevad aja jooksul kuuluvustunde vähenemist | Tunnevad tugevat kuuluvustunnet |
Kui edu on sinu jaoks enese üleoleku tõestamises, siis oled sa kinnistunud mõtteviisiga. Tahetakse olla see keegi, kes on rohkem väärt kui eikeegi. | Kui kõnnid peale mängu või treeningut väljakult minema teadmisega, et andsid endast kõik, oled alati võitja. |
Harjutamine heidab kattevarju sinu andele. Pingutamine ei ole midagi, mille üle uhkust tunda. | Tagasilöögid on motiveerivad, need on informatiivsed, need on äratuskellaks. |
Tagasilöögid sildistavad inimese äpardunuks, süüdi on kas kingad, kepid, abilised, jne. | Arendada oma oskusi, kasutada oma annet maksimaalselt, pingutad treeningul ja võistlustel – ja sa juba oledki keegi. |
Kui ma võidan, siis olen keegi, kui kaotan, siis olen eikeegi. | Edu on ka õppimises ja arenemises, mitte ainult võitmises. |
Mina – jäta on ego kõrvale ja liigume siit kohe edenemismõtteviisi juurde. | Meie – ja kui sa oled jõudnud selle reani, siis saad aru, et midagi ei saa teha üksinda, on kirjutatud, keegi on toimetanud ja kujundanud, sina oled lugenud, kokku saab alati meie. |
Meie eesmärk saab seega olema mõista, mis vallandab meis kinnistunud mõtteviisi. Mis on need sündmused ja situatsioonid, mis tekitavad olukorra, kus tunneme, et meie võimed on kinnistunud? Mis on need sündmused või situatsioonid, mis viivad meid olukorda, kus valitseb hinnangute andmine, mitte areng?
Pille Teearu – psühhoterapeut, nõustaja
Maailmakuulus Stanfordi ülikooli psühholoog Carol S. Dweck on uurinud aastakümneid, mis on see, mis eristab edukaid ja õnnelikke inimesi mitte nii edukatest, ning on teinud läbimurdelise avastuse: mõtteviisil on tohutu jõud.
Võimed ja andekus on edu saavutamisel mõistagi olulised. Dweck aga selgitab, miks on oluline seegi, kas liigume oma eesmärkide poole kinnistunud või edenemismõtteviisiga. Ta teeb selgeks, miks laste intelligentsuse ja võimekuse kiitmine ei aita kaasa nende enesehinnangu tõusule ega vii saavutusteni, vaid võib edu saavutamist hoopis takistada. Õige mõtteviis võimaldab meil lapsi motiveerida ja aidata neil koolis paremini edasi jõuda, ühtlasi saavutada omaenda isiklikke ja tööalaseid eesmärke.
Dweck näitab, kuidas üks lihtne idee inimaju kohta võib tekitada tohutu huvi õppimise vastu ja elastsuse, millel põhinevad iga eluvaldkonna suured saavutused.
Carol S. Dwecki peetakse maailma üheks juhtivamaks teadlaseks isiksuse, sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia alal. Ta on töötanud psühholoogiaprofessorina nii Columbia kui ka Harvardi ülikoolis ja peab seda ametit praegu Stanfordi ülikoolis. Lisaks on ta Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige. Dwecki tööst on andnud ülevaate sellised väljaanded nagu The New Yorker, Time, The New York Times ja The Washington Post ning teda on usutletud mitmes telesaates.
Tema murrangulisest raamatust „Mõtteviis“ on pärast esmailmumist 2006. aastal ilmunud arvukaid kordustrükke ja siiani on tegu ühe enim müüdud psühholoogiaraamatuga.