NAINE KUI SÕDALANE! Võrdsus on võimalik siis, kui naine jääb naiseks ja mees meheks
Pole midagi keerulisemat siin maailmas kui naine. Põhjusega võrreldakse naist merega. Tormid, sügavus, ootamatused — kõik on olemas ühes tõelises naises. Tänapäeva maailmas on naiselikkus muutumas. Viimase aastasajaga on naine saanud vabamaks, on muutunud liberaalsemaks ja iseseisvamaks. Sellegipoolest on naiseks olemise definatsioon udusem kui kunagi varem. Aastasadu allasurutust ja õigusteta orjapõlve pani naise rolli ja tähtsuse maailmas paika. Nüüdseks on maailm muutunud, aga roll mitte. Õigemini hetkel ei olegi naisel mingit kindlat rolli. Vanast rollist oleme lahti laskmas, aga uus roll pole veel selgeks õpitud.
Ma näen feminismi kui kontseptsiooni samamoodi kui kommunismi. See on ilus mõte ja ideaal, aga selle teostus tänapäeva maailmas on allapoole igasugust arvestust. Naised ei ole muutunud naisena iseseisvaks, vaid õppinud olema iseseisev nagu mees. Naiselikkust pole edasi arendatud, lihtsalt on õpitud, kuidas olla mees.
Ärge saage valesti aru, ma usun võrdsusesse ja olen valmis selle eest ka võitlema, kuid võrdsus ei ole meeste maha surumine ja nende töökohtade endale võtmine. Võrdsus on võimalik siis, kui naine jääb naiseks ja mees meheks. Kui naine proovib teha kõike, mida mees teeb, lihtsalt selleks, et „ära teha“ ja mehele koht kätte näidata, et siis saaks öelda: „Vaata, kes nüüd tugevam on!“, pole ta naine, vaid meest kopeeriv naine.
Naine ja mees peaksid olema võrdsed võimaluste poolest. Õigluse ja aususe põhimõtetel. Aga muus mõttes ei saagi naist ja meest võrrelda. Siinkohal toonitan, et võrdsuse puudumine ei tähenda kellegi üleolekut. Naine ja mees tasakaalustavad teineteist. Ilma naiseta poleks meest ja ilma meheta poleks naist. Me oleme teineteisele vajalikud, et saavutada tasakaal. Mõlemal poolel on oma roll mängida ja kumbki roll pole tähtsam kui teine.
Ei saa ju öelda kumb on olulisem, kas öö või päev. Mõlemad on olulised ja mõlemal on oma roll elus ja looduses. Ja võrrelda neid on austusetu mõlema vastu. Veelgi suurem viga on nad muuta ühtseks massiks, nagu praegu püüakse luua „kesksugu“ ehk sooneutraalsust. Saan aru, miks see vajalik on ja mida selle poole püüeldes taotleti, kuid naine on naine ja mees on mees — neid rolle pole vaja ära kaotada. See, kas inimene sünnib poisi või tüdrukuna, pole kunagi olnud probleem. Probleemiks on inimeste enda nägemus soorollidest. Mitte sugu, vaid inimloomus on praeguste probleemide taga.
Feministid põgenevad hirmuga vanade iganenud rollide eest ja põhjusega. Aastasadu on naised kannatanud lihtsalt seetõttu, et on sündinud naisena. Aga meheks saamine ei ole vana rolli vastand. Tõelise naiselikkuse avamine on. Olla tugev naisena, mitte proovida olla tugev kui mees. Naine on loomult sõdalane, aga mitte nii nagu filmides nähtud meessõdalased mõõkade ja turvisega. Naiste sõjad on teistsugused, naised võitlevad neis teistmoodi ja ka võidavad teistmoodi. Kuid oma isiklikke sõdu saavad naised võita ainult naistena. Kui mängida meessõdalasi, siis on need valed lahingud.
Naise võimuses on olla tugev nõrgana. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, on nõrkuse näitamine tegelikult märk tugevusest. See, kui pideva kaitsesoleku asendab eneseusaldus ja usk oma jõusse. Igal ajal, igas olukorras.
Naised sünnitavad lapsi, mis puhtfüüsiliselt on juba kangelaslik tegevus. Naiskangelane ei pea olema naiivne printsess kõrgel tornis ootamas oma päästjat ega ka relvastatud ja ropendav amatsoon. Naine on tugev oma loomulikus olekus. Õrn, aga tugev. Mehe tugevus on aktiivne, naise oma passiivne ning väljendub rohkem energiana kui füüsilise jõuna.
Selleks, et naised saaksid maailmas koha, mida me väärime, peame me käituma nagu väärikad naised. Väärikus ei tähenda abieluni süütu olemist, kleitide kandmist ja pere loomist. Väärikus tähendab õigust valida, mida me soovime ilma naiselikkusest loobumiseta. Me oleme sündinud naiseks ajal, mil on kõige enam võimalik ära teha meie praeguste ja tulevaste tütarde jaoks, muutes maailma neile ohutuks ja huvitavaks rännakuks. Kallid naised, ärme hülga naiselikkust, vaid teeme sellest oma jõu.
Hedi Kukk
